Vestlus toimus Kremlis suletud uste taga ja lõppes Moskva aja järgi veidi enne kella 1 öösel.

„Ärkasin keset ööd selle peale, et taskulambi valgusvihk näitas mulle otse näkku. Ma elan üksi, nii et olin prauhti! täiesti ärkvel, sest mul ei saa kodus kedagi olla, kes nii teeks. Nägin, et akna taga seisab must kogu ja näitab mulle valgust peale. Aga ma elan ju viiendal korrusel!“ kirjeldas Mustamäel elav Age (täisnimi toimetusele teada – toim) möödunud kolmapäeva ööl teda tabanud ehmatust.

ELi juhid leppisid oktoobris kokku Ukraina pakiliste finantsvajaduste rahuldamises järgmise kahe aasta jooksul, kuid ei toetanud plaani kasutada 140 miljardit eurot (162 miljardit dollarit) külmutatud Venemaa riigivarasid laenuna Kiievile, kuna Belgia on selle pärast muret väljendanud.

Suurem osa Euroopas külmutatud Venemaa varadest asub Belgia väärtpaberikeskuse Eurocleari kontodel. Belgia valitsus on korduvalt toonud välja juriidilised riskid, mida vaid nemad kandma peaksid.

Komisjoni plaani kohaselt peaks Ukraina laenu tagasi maksma ainult siis, kui Venemaa maksab reparatsiooni sõjakahjude eest.

Vastavalt Isamaa ja Keskerakonna allkirjastatud koalitsioonileppele on Isamaa täita abilinnapeade positsioonid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, mida hakkab kureerima Solman, ning kommunaal- ja ettevõtlusvaldkonnas, mis kuulub tulevikus Järvani haldusalla.

„Riina ja Kristjan on mõlemad kogenud poliitikud. Olen nende mõlemaga suhelnud ja nad saavad oma tööga moodustuvas linnavalitsuses kindlasti edukalt hakkama. Nad on valmis tööle asuma viivitamata, kui linnavalitsuse koosseis 8. detsembril kinnitatud saab,“ ütles Isamaa kandidaat Tallinna linnapeaks Peeter Raudsepp.

Kristjan Järvan on veel praegu aastast 2024 Tallinna transpordivaldkonna abilinnapea, kuid uue võimuleppe järgi läheb tema senine vastutusala Keskerakonnale. Riina Solman on Isamaa Tallinna piirkonna juht ning riigikogu liige. Tema asendusliikmena pääseb seega parlamenti endine justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Täna tutvustab Keskerakond ka oma abilinnapea kandidaate. Keskerakonna kureerida jäävad Tallinnas haridus-, kultuuri-, spordi-, korrakaitse-, linnaplaneerimis-, linnavara- ja transpordivaldkond.

NZZ kirjutab, et Stalnuhhin muutub iga küsimuse peale vihasemaks. Ta istub oma stuudios Narvas, nutitelefon statiivil. Tema tingimus intervjuu andmiseks NZZ-ile oli see, et ta saaks ka ise filmida ja video oma YouTube’i kanalisse üles panna.

„Just on ta pidanud loengut selle kohta, kuidas vene vähemust Eestis diskrimineeritakse. Kuidas pärast iseseisvumist 1991. aastal on kõik allamäge läinud. Ja korrumpeerunud võimueliidist, mis Tallinnas valitseb. 2022. aastal nimetas ta valitsuse liikmeid fašistideks, sest nad lasid Nõukogude mälestusmärgid eemaldada. Nüüd kummardub ta mikrofoni kohale ja tema rahulikku häälde ilmub midagi ähvardavat: „Kes peale natsi midagi sellist teeks?“,“ kirjutab NZZ.

NZZ tutvustab Narva ajalugu ja Stalnuhhini elulugu. Tema perekond on pärit Valgevenest, aga ta on Eestis sündinud. Narva saabus ta 1984. aastal 23-aastasena. Tööd leidis ta tekstiilivabrikus ning õppis hiljem keeleteadust ja temast sai eesti keele õpetaja.

„Kui tuli iseseisvus, rääkisin ma oma õpilastele, et see saab olema hea asi, et eestlased on rahulikud, mõistlikud ja töökad inimesed,“ ütleb Stalnuhhin NZZ-le, mis küsib, mida ta nüüd arvab. „Et ma olin noor ja loll,“ vastab Stalnuhhin.

NZZ kirjutab, et Stalnuhhin tunneb süsteemi, mida kritiseerib, seestpoolt. Vabas Eestis oli ta algusest peale aktiivne. Esimest korda valiti ta Narva linnavolikokku 1994. aastal ja alates 1999. aastast on ta teinud poliitikat ka riigi tasemel.

„Esialgne lootus paremale elule väikeses demokraatlikus riigis muutus varsti pettumuseks. Noore riigi algusfaas oli kaootiline. Tööpuudus kasvas ja kuritegelikud jõugud klaarisid oma arveid otse tänaval. Viletsus puudutas kõiki. Venelasi tabas see veelgi tugevamini,“ kirjutab NZZ.

Edasi kirjutab NZZ Eesti rahvuslikust koosseisust ja kodakondsuse jaotusest.

NZZ teeb Narvas juttu jõe kaldal kala püüdnud 52-aastase Arturiga, kes on kolm päeva tagasi saabunud „Tallinnast, sellest kõntsaaugust“, nagu ta ütleb. Ta teatab NZZ-le, et Narvas on ta lõpuks omasuguste venelaste hulgas. Tema vanemad on Ukrainast. „Aga ma tunnen ennast venelasena, ma käisin vene koolis,“ ütleb Artur.

„Putin on maailma tugevaim poliitik. Igaüks peaks ennast õnnelikuks, kui tal oleks selline juht nagu tema,“ ütleb Artur, kelle sõnul on Venemaal inimesed tõeliselt vabad. „Nad võivad õppida, töötada või enneast päeval purju juua,“ ütleb Artur. Eestis ei saa aga tema sõnul keegi oma arvamust vabalt väljendada, mistõttu ei taha ta oma täisnime öelda.

Eestist ei ole Artur lahkunud siin elava ema pärast. Tallinnas töötas Artur taksojuhina. Venemaal käis viimati 2018. aastal. Siis tulid aga tema sõnul ukrainlased ja ta jäi töötuks. „Minu vene perekonnanimega ei leia Eestist mingit tööd,“ ütleb Artur. „Euroopas peetakse meid loomadeks.“ Eesti keelt Artur ei räägi ega taha ka õppida.

NZZ kirjutab, et haridusreform oli Stalnuhhini poliitilise kampaania jaoks jumala kingitus. Sellest rääkides läheb ta NZZ teatel põlema: „Selle reformi eesmärk on muuta veerand elanikkonnast orjadeks, kes ei räägi enam ühtki keelt!“ ütleb Stalnuhhin ja võrdleb seda sellega, kui Šveitsis peaksid kõik äkki hakkama retoromaani keelt rääkima. (Šveitsis on retoromaani keele kõnelejaid umbes 0,5% - toim).

NZZ on arvamust küsinud ka Stalnuhhini oponentidelt ja sõna saab Katri Raik. „Ta ei ole kurat ja inimesed on teda valinud, seda tuleb aktsepteerida,“ ütleb Raik, kes Stalnuhhiniga koalitsiooni moodustas. „Koalitsiooni moodustamine on lõpuks puhas matemaatika,“ lisab Raik NZZ-le.

„Mihhail ei ole Eesti jaoks mingi oht, ta osaleb ju kohalikus poliitikas. Riikliku poliitika kohta on meil täiesti erinevad vaated, aga me ei räägi sellest,“ ütleb Raik.

NZZ-ga räägib ka Narva keskerakondlane ja gümnaasiumi juht Nadežda Tšerkasina. „Ma ei usu, et Stalnuhhin ühiskonda lõhestaks, ta ütleb ju ainult seda, mida paljud mõtlevad,“ ütleb Tšerkasina.

Tšerkasina kurdab samuti haridusreformi üle. „Õpetajatele oli see tohutu stress. Ka neile, kes kes eesti keelt hästi räägivad, tekkisid selle tõttu terviseprobleemid,“ räägib Tšerkasina.

Ka Tšerkasina kurdab NZZ-le, et tunneb, et riik on teda alt vedanud ja diskrimineerib teda. „On õige, et kõik lapsed õpivad eesti keelt,“ tunnistab ta, aga ta ei usu, et ühine keel suudaks eestlasi ja venelasi ühendada. „Ma võiksin ükskõik kui hästi eesti keelt rääkida, nende jaoks ei muutu ma kunagi eestlaseks,“ ütleb Tšerkasina.

NZZ on veel rääkinud Annaga. Kui Vene agressioonisõda Ukrainas algas, muutis ta oma vene perekonnanime ära – tõlkis selle eesti keelde. „Ma kardan, et inimesed peavad mind venelaseks. Ma jagan eesti väärtusi, ma tunnen end eestlasena,“ ütleb 32-aastane Anna, kes kasvas üles Narva vene perekonnas. Õpingute ajal elas ta viis aastat Tallinnas ja õppis ära eesti keele. Erinevalt enamikust sõpradest naasis ta kodulinna. Pärast haridusreformi leidis Anna tööd lasteaias.

Narva tuleviku kohta suuri lootusi Annal ei ole. NZZ teatel kardab ta sõda ja Venemaad toetavaid babuškaid. „Minu vanemad on normaalsed, nad vihkavad Putinit, aga vanaema? Ma olen loobunud temaga poliitikast rääkimast. See tekitab ainult tüli,“ ütleb Anna.

„Mihhail Stalnuhhin on muutnud oma nõukogude nostalgia poliitiliseks võimuks. Tema sõnades ei ole sentimentaalsust, vaid arvestus. Ta teab täpselt, kui kaugele ta minna saab ja millal kaitsepolitsei riigivastaste avalduste pärast sisse astub. Ühele küsimusele keeldub ta kindlalt vastamast: kas ta eelistaks, et Narva kuuluks Venemaale?“ kirjutab NZZ.

„Mida me tahame näha, on see, kas on võimalik lõpetada sõda viisil, mis kaitseb Ukraina tulevikku, millega mõlemad pooled saaksid nõustuda,“ ütles Rubio pärast seda, kui Kreml USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni värskeima rahuplaani tagasi lükkas.

„Ma arvan, et me oleme mõnevõrra edasi liikunud, aga me ei ole veel kohal,“ jätkas Rubio.

Küsimusele, kui kindel ta rahuväljavaadetes on, ei vastanud Rubio otse, vaid veeretas koorma Putini õlule.

„Kindluse taset selle kohta on raske öelda, sest lõpuks tuleb otsused teha Venemaa puhul ainuüksi Putini poolt,“ ütles Rubio. „Mitte tema nõuandjate, Putini poolt. Ainult Putin saab Venemaa poolt selle sõja lõpetada.“

Trumpi esiesindaja ja väimees, Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Putiniga Moskvas üle viie tunni ja esitlesid talle rahuplaani. Mingit kokkulepet ei sündinud, teatas Putini abi Juri Ušakov.

Rubio nimetas Venemaa sõda Ukrainas „kõige ebaloogilisemaks sõjaks“ ning ütles, et keegi ei ole tegelikkuses võitmas, sest Vene pool kaotab umbes 7000 sõdurit nädalas lahingus „umbes 30-50 kilomeetri ruumi pärast 20 protsendis Donetski oblastist, mis alles on“.

Trumpi administratsioon loodab Rubio sõnul, et kokkulepe, millele Venemaa lõpuks alla kirjutab, on selline, millega Kiiev „saab elada“ ja mis annab ukrainlastele julgeolekugarantiid tulevikuks, et neile ei tungita enam kunagi kallale, ja lubab neil oma majanduse mitte ainult üles ehitada, vaid ka riigina jõukaks saada.

„Teoreetiliselt, tehes õigeid asju, võib kümne aastaga Ukraina SKP olla suurem kui Venemaa oma,“ ütles Rubio. „Need on sellised asjad /.../, mida me püüame siin saavutada.“

Witkoff ja Kushner nautisid Politico teatel jalutuskäiku läbi Moskva ja lõunat peenes restoranis, kui Putin lasi neil mitu tundi kohtumist oodata.

Samal ajal kui ameeriklased aega surnuks lõid rääkis Putin investeerimisfoorumil ajakirjanikega ning süüdistas rahuprotsessi nurjamise katses eurooplasi ja vihjas edasisele eskalatsioonile.

Putini kombeid tundvate inimeste jaoks ootuspäraselt algasid eilsed läbirääkimised kolm tundi hiljem, kui Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov oli varem teatanud.

Läbirääkimistel osalenud Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev nimetas kohtumist pärast selle lõppu X-is „produktiivseks“.

Putini abi Juri Ušakov, kes samuti kohal oli, nimetas kohtumist „kasulikuks, konstruktiivseks ja ülimalt sisuliseks“, aga lisas, et palju tööd on veel teha.

„Kindlasti ei ole me rahust kaugemal,“ ütles Ušakov.

Ušakovi sõnul tõi Putin esile „Euroopa poole destruktiivset tegevust“.

„Keskerakond lubas valimistel tõsta linnajuhtimise taset ja seda me läbi professionaalsete abilinnapeade ka teeme. Kõigil meie kandidaatidel on oma valdkonnas kõrge pädevus ja olen veendunud, et nad suudavad seda Tallinna elanike heaks rakendada,“ lausus Mihhail Kõlvart.

Kultuuri- ja spordivaldkonna eest vastutama hakkav Monika Haukanõmm kinnitas, et eriliselt pöörame tähelepanu laulu- ja tantsupidude traditsioonile ning lauluväljaku ala arendamisele. „Lisaks rajame igasse linnaossa katusega välilava ning suurendame suvekontsertide ja jõuluürituste hulka,“ täiendas endine riigikogu liige ja Tallinna linnavolikogu aseesimees Monika Haukanõmm.

„Spordivaldkonna fookuses on nii tippsport kui harrastussport, eriti tasuta ja kättesaadavad liikumisvõimalused tallinlastele. Eesmärk on noortesõbralik linn, kus igas linnaosas on head vaba aja veetmise võimalused aga ka ligipääsetavus ja taskukohasus. Oluline on mõtteviisi muutus, et kunst, kultuur ja sport pole kulu, vaid investeering igasse tallinlasse.“

Tiit Terik, kes hakkab kureerima korrakaitse, linnaplaneerimise ja linnavara valdkonda, sõnas, et Tallinna kriisivalmidust tuleb pidevalt tõhustada. „Astume omalt poolt samme nii enda süsteemide täiustamisel kui ka linnaelanike harimisel. Linna üheks oluliseks töölõiguks on avalikus ruumis linnakodanikele ja külalistele turvatunde tagamine. Turvalisust loob kogu ühiskond. Tallinnas soovime oma kriisiplaane testida koostöös Kaitseliiduga peetavatel ühisõppustel. Samuti alustame Tallinna uue üldplaneeringu koostamist ning loome koostöös arendajatega planeerimisprotsessi ümarlaua.“

Hariduse abilinnapea Andrei Kante sõnul tuleb tegevuses lähtuda põhimõttest, et Tallinna õpilased saaksid maailma tipptasemel haridust. „Pakume lasteaedadele ja koolidele vajaduspõhist ning süsteemset tuge eestikeelsele õppele sujuvaks üleminekuks. See tähendab nii õpetaja, õpilase kui ka pere toetamist, et tagada lastele arengut toetav ja turvaline õpikeskkond. Selleks toetame täiendavalt haridustöötajate palgafondi, laiendame Metoodika- ja kompetentsikeskuse tegevust ning loome keskse lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetel kohandatud õppematerjalide kogumi,“ selgitas Andrei Kante, kes töötas Tallinna hariduse abilinnapeana ka aastatel 2023-2024.

Rohkem kui kümme aastat transpordi ja planeerimise valdkonnas tegutsenud Joel Jesse hinnangul tuleb pealinnas tagada sujuv ning turvaline liiklus kõigile. „Linnaruumi kujundamisel peame lähtuma sellest, et see oleks mitmekesine, kaasaegne ja turvaline ning olulist tähelepanu tuleb pöörata liiklusohutusele, eriti lasteaedade ja koolimajade läheduses,“ märkis Joel Jesse. „Jätkame tasuta ühistranspordiga, uuendame 2029. aastaks kogu ühistranspordi liinivõrgu ning me ei laienda tasulist parkimisala ega tõsta parkimistasusid.“

Isamaa kandidaadid Tallinna abilinnapeade positsioonidele on Riina Solman ja Kristjan Järvan.

See samm astuti vähem kui nädal pärast seda, kui Washingtonis tulistati kaht patrullimas olnud rahvuskaartlast, kellest üks suri ja teine sai raskelt viga. Eile end süüdi tunnistanud kahtlusalune on Afganistani kodanik, kes sisenes USA-sse seaduslikult eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal ja kellele anti varjupaik pärast seda, kui Trump teist korda presidendiks sai, vahendab NBC News.

USCIS-i andmetel on menetlemisel 1,4 miljoni inimese varjupaigataotlused, keda see värske paus võib puudutada.

Menetlemise peatamine kehtib 19 riigi kodanike kohta. Administratsioon peab neid suure riskiga riikideks.

Juba juunis allkirjastas Trump USA-sse sisenemise keelu 12 riigi kodanikele, mille hulgas on Afganistan, Iraan, Jeemen, Liibüa ja Sudaan, ning osaliselt piirati USA-sse sisenemist Burundi, Kuuba, Laose, Sierra Leone, Togo, Türkmenistani ja Venezuela kodanikele.

USCIS-i direktor Joseph Edlow ütles esmaspäeval Newsmaxile, et ei usu, et pärast 2021. aastal Afganistanist väljatõmbumist USA-sse saabunud Afganistani kodanikke on korralikult kontrollitud.

„Midagi ei ole laualt maas, kuni iga välismaalane on kontrollitud ja läbi vaadatud maksimaalsel võimalikul määral,“ teatas USCIS esmaspäeval X-is.

USA sisejulgeolekuminister Kristi Noem teatas esmaspäeval X-is, et kohtus Trumpiga ja soovitas „täielikku reisikeeldu igale neetud riigile, mis on meie riiki mõrtsukate, kaanide ja õiguste narkaritega üle ujutanud“.

Eile teatas Trump, et ei taha riiki Somaalia sisserändajaid, kes on tema sõnul liiga sõltuvad sotsiaalkaitsest ja ei anna USA-le midagi juurde.

„Nad ei panusta midagi. Ma ei taha neid meie riiki,“ ütles Trump ajakirjanikele. „Nende riik pole midagi väärt põhjusega. Teie riik haiseb ja me ei taha neid oma riiki.“ Samuti nimetas Trump somaallasi „rämpsuks“.

Dnipropetrovski oblasti sõjaadministratsiooni juhi Vladõslav Haivanenko sõnul hukkusid mehed vanuses 43 ja 50 aastat. Kolm inimest viidi haiglasse ja kahe seisund on raske.

Haivanenko lisas, et linnas puhkes tulekahju. Osaliselt purunes üks eramaja ja kuus sai kahjustada. Veel said kahjustada garaažid ja autod ning üks auto hävis täielikult.

Roskosmos teatas, et otsus langetati „seoses Oleg Artemjevi üleminekuga teisele tööle“. Millisele tööle ja kas Artemjev jäi Roskosmose hingekirja, ei täpsustatud, vahendab Meduza.

Artemjevi Crew-12-st eemaldamisest teatasid kõigepealt Vene Telegrami kanal „Jura, prosti“ ja raketistartide analüütik Georgi Triškin. Nende andmetel rikkus Artemjev USA rahvusvahelisi relvakaubandusreegleid (ITAR), mis puudutavad ka kosmosetehnoloogiat.

„Jura, prosti“ ja Triškini andmetel pildistas Artemjev telefoniga Elon Muski ettevõtte SpaceX-i raketi mootoreid ja muid SpaceX-i materjale, mis ei kuulu levitamisele, ning viis need baasi territooriumilt välja. „Jura, prosti“ kinnitas ka, et kosmonaut „kihutati Ameerikast minema“.

Triškin ütles The Insiderile, et alustati ametkondadevahelist juurdlust. „Minu kontaktid kinnitavad, et rikkumise fakt oli ja käivitati ametkondadevaheline kontroll. Lennult mahavõtmine kaks ja pool kuud enne missiooni ilma selge põhjuseta on pigem kaudne märk, aga näitlik. Sellist olukorda ette kujutada, kus kogenud kosmonaut võib sellise jämeda rikkumise kogemata läbi lasta, on väga raske,“ ütles Triškin.

Triškini sõnul ei taha USA kosmoseadministratsioon NASA, et Artemjevi skandaal teatavaks saaks. Ametlikult ei ole mingist rikkumisest teatatud.

54-aastane Artemjev on muu hulgas Venemaa kangelane. Ta on käinud kosmoses kolm korda ja veetnud seal kokku 560 ööpäeva. 2019. aastast on Artemjev Moskva linnaduuma liige (erakond Ühtne Venemaa).

Ministeerium soovib koostada järgmise aasta jooksul n-ö ravijuhise ehk juhendi, mille järgi paremini orienteeruda näiteks tasemerühmade moodustamise teemal.

Tanker Mersin oli 27. novembril Senegali pealinna Dakari lähedal ankrus, kui toimus neli plahvatust, mille tagajärjel tungis merevesi masinaruumi. Plahvatuste põhjus ei ole selge, vahendab Reuters.

Besiktas Shipping teatas, et lõpetab kohe kogu Venemaaga seotud tegevuse ega võta enam vastu Venemaaga seotud reise.

„Kogu oma tegevuse käigus oleme me järginud rangelt kõiki rahvusvahelisi sanktsioonirežiime, pidanud täielikult kinni G7/EL-i hinnalaemehhanismist ja kõigist asjaomastest kaubanduspiirangutest,“ teatas ettevõte. „Julgeolekuolukord regioonis on aga märkimisväärselt eskaleerunud. Pärast põhjalikku hindamist oleme me otsustanud, et ohud meie alustele ja meeskondadele on muutunud talumatuks. Et meie personali ja vara ohutus on meie suurim prioriteet, peatame me kogu sellise tegevuse.“

Plahvatused toimusid päev enne seda, kui Ukraina meredroonid tabasid Mustal merel Türgi ranniku lähistel kaht sanktsioonide all olevat tankerit, mis suundusid Vene sadamasse naftalasti peale võtma, teatas Ukraina ametnik laupäeval.

Eile teatas droonirünnakust Türgi ranniku lähistel veel üks Vene tanker, mis vedas päevalilleõli.

Ukraina eitas seotust eilse rünnakuga, aga üks Türgi ametnik ütles, et vajalikud sõnumid saadeti kõigile asjasse puutuvatele osapooltele, sealhulgas Ukraina võimudele.

Istanbulis baseeruv Bestiktas Shipping on üks Türgi suuremaid tankerite omanikke, mille laevastikus on veebilehe andmetel 29 tankerit.

3. detsembri varahommikul, kell 05:50, lahkus 86-aastaselt meie seast Vladimir Pool, endine julgeolekutöötaja, publitsist ja mitmete ajalooliste teoste autor, kes viimastel aastatel pühendus Eesti ja Nõukogude perioodi keeruliste teemade käsitlemisele kasutades selleks allikatena Eestist Nõukogude aja lõpul Venemaale välja veetud KGB arhiivi materjalidest tehtud koopiaid. Pooli lahkumisest andis toimetusele teada tema perekond.

Vladimir Pool sündis 1. aprillil 1939. aastal Krasnojarski krais Ülem-Suetuki külas, Siberis. Esmalt õppis ta Krasnojarski raudteetranspordi tehnikumis, mille lõpetas 1957. aastal, seejärel jätkas õpinguid Leningradi raudteetranspordi instituudis. Aastatel 1958–1961 teenis ta Nõukogude armees Tšukotkal. 1970. aastal alustas ta tööd NSV Liidu Riiklikus Julgeolekukomitees KGB, kus ta tegutses nii Eestis kui Moskvas. Ta töötas 1973–1978 Pärnu KGB ülema asetäitjana, seejärel Moskva KGB keskaparaadis (1978–1986). Aastatel 1986–1988 juhtis ta Eesti NSV KGB majandusvastuluure 6. osakonda ning oli aastatel 1988–1991 KGB esimehe asetäitja Eesti NSVs.

Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi Pool avalikkuse silmis pigem varju, ent alates 2010. aastatest astus ta taas avalikkuse ette publitsisti ja mälestusteraamatute autorina. Oma esikteoses „Minu elu ja teenistus KGBs“ (2019) kirjeldas ta elu ja tööd riikliku julgeoleku süsteemis. Järgnenud raamatud keskendusid Eesti lähiajaloole: „Konstantin Päts. Vang nr 12“ (2020), „Johan Laidoner. Hävitatud elu“ (2022) ning tema viimane teos „Nõukogude ajast nostalgiata“ (2025) pakkusid pilku Nõukogude pärandile ja inimestele selle süsteemi sees.

Elu viimastel aastatel oli Vladimir Pool pühendunud kirjutamisele. Ta soovis mõista ja selgitada keerulist minevikku, olles samal ajal teadlik oma rollist selles loos.

Mälestamine toimub perekonna teatel teisipäeval 09. detsembril kell 14.00 Kaarli kirikus

See on pidevalt täienev ja toimetuse poolt kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Fiidist leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides fiidi päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Uudse kontseptsioonina avardab fiid haaret, tuues lisaks Delfi enda artiklitele lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

Ajakirjanikud küsisid Peskovilt, kas on õige öelda, et Putin lükkas eilsel kohtumisel USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi ja väimehe Jared Kushneriga USA plaani tagasi, vahendab Interfax.

„Ei, see ei ole õige. Asi on selles, et selline otsene arvamuste vahetus toimus eile esimest korda, ja jällegi, nagu eile öeldi, midagi võeti vastu ja midagi märgiti vastuvõetamatuks ja see on normaalne kompromissi otsimise tööprotsess,“ ütles Peskov.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad majanduslikku ebavõrdsust, Euroopa Liidu rahaasju, majandust ja toimetulekut, poliitilisi valikuid, olukorda riigis, puuetega inimeste toimetulekut, Eesti välispoliitika suundi, LGBTIQ tegevuskava rakendamist Eestis, Kanade puuris pidamise keelustamise eelnõu, segadust valitsuse poliitikates ning LGBTQI tegevuskava.

Justiits- ja digiminister vastab küsimustele kohtureformi plaanide kohta.

Taristuminister vastab küsimustele Euroopa ühendamise rahastuse kohta 2028–2034.

Kell 14 algab täiskogu istung.

Veel nädal tagasi rääkis Mart Maastik Delfile, et lükkas politseiga kohtumise edasi, kuna paneb kokku Saaremaa vallavalitsust. Täna käis ta keskkriminaalpolitseis ära ning sai kaks kahtlustust: MTÜ-le Isamaalised ja talle endale.

Täna teatas Isamaa erakond, et esitab Tallinna abilinnapeadeks Riina Solmani ja Kristjan Järvani. Kuna Riina Solman on riigikogu liige, läheb tema asemel riigikokku Lea Danilson-Järg. Too kinnitas Delfile, et võimaluse avanedes võtab riigikogu liikme koha vastu.

Küsimusele, millise riigikogu komisjoniga ta sooviks liituda ning kas õiguskomisjoniga, arvestades, et ta on endine justiitsminister, vastas ta: „Komisjonidest huvitaks mind tõepoolest õiguskomisjon, aga ka sotsiaalkomisjon. Kuivõrd õiguskomisjonis on juba Isamaa esindaja olemas, aga Riina Solmani lahkumise järel jääks vabaks sotsiaalkomisjoni koht, siis ilmselt tuleb fraktsioonis läbi arutada, kuidas parem on. Minule sobivad mõlemad komisjonid." Solman on riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Danilson-Järg oli 2022. aasta juulist 2023. aasta aprillini justiitsminister Kaja Kallase teises valitsuses. Varem on ta olnud siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja, Postimehe arvamustoimetaja, MTÜ Eesti sündimusuuringute analüütik, rahvusraamatukogu infospetsialist ja sisekaitseakadeemia rektori nõunik. Ta oli aastatel 1998–2004 Rahvaerakond Mõõdukad liige. Alates 2022. aastast kuulub ta erakonda Isamaa.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel riigikokku, kogus 408 häält ning ei osutunud valituks. Sel aastal kandideeris ta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Lasnamäe linnaosas, sai 265 häält ning ei osutunud valituks.

Teine kriminaalasi algatati Furgali vastu 2021. aasta oktoobris, kui ta oli juba pool aastat Moskva Lefortovo eeluurimisvanglas viibinud. Asi puudutab väidetavaid majanduskuritegusid. Uurijate väitel osales Furgal aastatel 2018-2020 riigiduuma liige ja seejärel Habarovski krai kuberner olles Kaug-Ida ainsa terasetootmisega tegeleva elektrometallurgiaettevõtte Amurstal (OOO Toreks-Habarovsk) varade riisumises. Väidetavalt varastas Furgal kuritegeliku ühenduse koosseisus MSP pangalt üle kahe miljardi rubla (22 miljoni euro) ja Suurbritannia ettevõttelt Global Metcorp Ltd 8,7 miljonit dollarit.

Furgal sai Habarovski krai kuberneriks 2018. aastal. 2020. aasta juulis peeti ta kinni, viidi Moskvasse ja jäeti vahi alla süüdistatuna osalemises ettevõtjate mõrvade ja mõrvakatsete organiseerimises aastatel 2003-2004. Furgal süüd ei tunnistanud. 2023. aasta veebruaris mõisteti Furgal 22 aastaks range režiimiga kolooniasse.

Pärast Furgali kinnipidamist puhkesid Habarovskis massimeeleavaldused, mis kestsid mitu kuud. Nõuti tema vabastamist.

2024. aasta detsembris mõistis Habarovski kohus peaprokuratuuri nõudmisel Furgalilt riigi kasuks välja 8,5 miljardit rubla (94 miljonit eurot). Väidetavalt sai Furgal riigiduuma liige ja Habarovski krai kuberner olles kasu ettevõttest, mis tegeles musta metalli jäätmete ja neist tehtud toodete müügiga, aga ei näidanud seda oma tuludeklaratsioonides.

Täna otsustas Keskerakond, et Tallinna abilinnapea ametikohtade kandidaadid on kultuuri- ja spordivaldkonnas Monika Haukanõmm, korrakaitse-, linnaplaneerimise ja linnavara valdkonnas Tiit Terik, haridusvaldkonnas Andrei Kante ning transpordivaldkonnas Joel Jesse.

HUR-i allika sõnul lasti naftajuhe õhku kaugjuhtimise teel.

Plahvatus toimus allika sõnul 1. detsembri öösel Tambovi oblastis Kazinskije Võsselki asula piirkonnas torujuhtme Taganrogi-Lipetski lõigul.

Kohaliku elanikud avaldasid sotsiaalmeedias plahvatusest video.

Kahtlusi menelteb EPPO koostöös Belgia politseiga. Õhtul lubati mõlemad Itaalia kodakondsusega ametnikud taas vabadusse, kuna prokuratuuri hinnangul ei ole ohtu, et nad võiksid uurimise eest põgeneda.

Kahtluse sisu puudutab Brugges asuvat õppeasutust Euroopa Kolledž, kus Mogherini praegu rektorina töötab. Läbiotsimisi korraldati ka kahtlusaluste kodudes ja EL-i välisesinduse ruumides.

Prokuratuuri arvates juhtisid Mogherini ja Sannino pistisekeemi, mis suunas sobivale firmale kolledžiga seotud hanke. Kolmanda kahtlusalusena peeti teisipäeval ülekuulamiseks kinni veel üks kolledži juhtivtöötaja, kes sai samuti kahtluse. Kahtlused puudutavad riigihankega sooritatud pettust, korruptsiooni ning huvikonflikti seoses kolledži juures tegutseva Diplomaatilise Akadeemia asutamiega.

Kolledžit rahastab Euroopa välisteenistus (EEAS), mis allus aastail 2014-19 välisesindaja Mogherinile. Väidetav sobing toimus aastail 2021-22, kui Mogherini oli kolledži rektor ning Sannino töötas EL-i välisteenistuse peasekretärina. Välisesindaja kohuseid täitis tollal Josep Borrell. Sannino ametiaeg välisteenistuses lõppes alles tänavu aasta alguses.

Praegu allub Sanninole Euroopa Komisjonis eraldi peadirektoraat, mis tegeleb Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe asjadega. Ehkki töö sisuks on välispartneritega koostöö arendamine, ei ole Sannino ülemuseks praegune välisesindaja Kaja Kallas, vaid hoopis Vahemere asjade eurovolinik Dubravka Šuica.

Eelmised suuremad EL-i skandaalid on olnud seotud Katari katsetega mõjutada Euroopa otsuseprotsesse ja koguda nende kohta konfidentsiaalset infot. Novembris alustas Euroopa prokuratuur juurdlust Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi endise direktori Henrik Hololei suhtes, keda kahtlustatakse Katarilt hüvede vastuvõtmises. 2022. aastal vahistati sarnase süüdistusega tollane Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili, kes vabastati eeluurimisvanglast alles nelja kuu pärast. Sama kahtluse sai veel mitu endist ja ametisolnud eurosaadikut. Ükski nendest juhtumitest pole seni kohtusse jõudnud.

GAG lõpetas selle aasta oktoobris haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ettekirjutuse tõttu lapsevanemate kogutud raha eest õppekava rikastanud tegevused. Nende hulka kuuluvad õppekäigud, teatri- ja kinokülastused, esmaabikoolitused ning suusa- ja ujumistunnid. Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul pole seesugune raha kogumine keelatud, kui külastused pole kohustusliku õppetöö osa. Juhtum on aga muuseumiühingu hinnangul tekitanud olukorra, kus haridusprogrammidesse jõuab varasemast märksa vähem õpilasi ning broneeritud tunde jäetakse segase ja ebakindla rahastusolukorra tõttu ära.

Samas 44,3% vastanutest ei ole valmis protestides osalema ja 4,4% puudus seisukoht, näitas Ukrainas tegutseva mõttekoja Uus Euroopa Keskus tellimusel läbi viidud uuring.

Küsitlejad uurisid ka seda, kui palju on ukrainlaste arusaam võimalikest järeleandmistest viimastel aastatel muutunud.

40,2% ukrainlastest peab täiesti vastuvõetamatuks, kui Ukraina peaks praeguseks okupeeritud aladest ajutiselt loobuma. Aasta tagasi oli sellisel arvamusel 53,2% ja 2023. aastal 76,2%. Täiesti vastuvõetavaks peab seda järeleandmist vaid 5,1% ukrainlastest.

Veelgi vähem – vaid 2% ukrainlastest – on valmis okupeeritud alade seaduslikku tunnustamist Venemaa omadena. 76,6% on kategooriliselt selle vastu.

Nende Ukraina elanike osakaal, kes peavad NATO liikmelisusest keeldumist täiesti vastuvõetamatuks, järk-järgult väheneb – praegu on neid 41,1%, aasta tagasi oli 48,7% ja kaks aastat tagasi 56,9%.

EL-i liikmelisusest keeldumist peab täiesti vastuvõetamatuks 51% ukrainlastest, mis on pisut rohkem kui mullu (50,7%).

Aasta jooksul on suurenenud ka nende ukrainlaste osakaal, kes peavad täiesti vastuvõetamatuks armee arvulist vähendamist (77,9% vs 74,5%), samuti vene keelele teise riigikeele staatuse andmist (73% vs 70,9%).

Teisest küljest väheneb nende ukrainlaste osakaal, kes peavad täiesti vastuvõetamatuks Venemaa Föderatsiooni poolt makstava reparatsiooni vähendamist (58,7% vs 62,2%), Venemaa juhtide ja sõjakurjategijate kohtu alla andmisest keeldumist (65% vs 68,4%) ning sanktsioonide tühistamist (64,1% vs 64,8%).

Uuring viidi läbi tänavu 5.–26. novembril. Küsitlusele vastas 1000 Ukraina elanikku.

Ühendriikide läbirääkijad Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid eile Kremlis Vladimir Putiniga. Neid läbirääkimisi kommenteerides väljendas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaia Kallas muret, et Ukraina rahuläbirääkimistel, kus osalevad USA ja Venemaa, survestatakse järeleandmisi tegema peamiselt Ukrainat.

Leedu transpordiminister Juras Taminskas ütles ajakirjanikele, et nädalavahetus oli Vilniuse õhuruumis halvas mõttes eriline, sest kolme päeva jooksul mõjutasid lennujaama tööseisakud üle 11 000 reisijat. Ööl vastu esmaspäeva peatus liiklus Valgevenest tulnud kuumaõhupallide tõttu ligi 11 tunniks. Jaama läheduses liikus sel ajal 60 õhupalli, millest umbes 40 ohustasid otseselt lennuliiklusteid. „Inimlikul tasemel saan reisijatest aru ja mul on siiralt kahju, et nende plaanid said rikutud,“ ütles minister. „Aga nagu kõik teisedki, tunnen end selles olukorras pantvangina.“

Euroopa Komisjon on töötanud kuid plaanide kallal külmutatud Vene riigi varade kasutamiseks reparatsioonilaenu andmiseks Kiievile, et katta viimase finantsvajadusi järgmiseks kaheks aastaks, vahendab Reuters.

Belgia on olnud üha rohkem selle plaani vastu, väites, et see kujutab endast suurt ohtu.

Tunde enne seda, kui Euroopa Komisjon pidi plaani üksikasjad avaldama, teatas Belgia välisminister Maxime Prévot, et need ei vasta Belgia nõudmistele.

„Meil on frustreeriv tunne, et meid ei kuulata. Meie muresid pisendatakse,“ ütles Prévot NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis. „Need tekstid, mille komisjon täna lauale paneb, ei vasta rahuldavalt meie muredele.“

Belgia on nõudnud, et teised Euroopa Liidu liikmesriigid kataksid kõik Venemaa tulevastest kohtuasjadest tekkivad kulud. Samuti tahab Belgia, et teised riigid annaksid kiiresti raha Venemaale tagasi maksmiseks, kui kohus peaks otsustama, et nii tuleb teha.

Kolmandaks on Belgia nõudnud, et ka teised riigid, kus on Venemaa külmutatud varasid, need Ukrainale annaksid.

Prévot ütles, et Belgia nõudmised ei ole lahendamatud, aga tema sõnul ei ole teised riigid seni solidaarsust üles näidanud.

Pärnu linnavolikogu valis uueks volikogu esimeheks Andrei Korobeiniku (Keskerakond) ning volikogu aseesimeesteks Kari Maripuu (Parempoolsed) ja Olav Karulini.

„Ees ootab mitu suurt projekti, linna majandus vajab elavdamist ja Pärnul on võimalik saada Euroopa Kultuuripealinnaks aastal 2035. Selleks on oluline teha koostööd erinevate poliitiliste jõudude vahel, mitte ainult koalitsiooni sees, vaid ka opositsioonierakondadega,“ rääkis Korobeinik.

Viimase päevakorrapunktina kuulati ära senise linnavalitsuse lahkumispalve. Linnavalitsuse senine koosseis jätkab tööd kuni järgmise volikogu istungini, kus valitakse linnapea ja kinnitatakse uus linnavalitsuse koosseis. Pärnu linnavolikogu järgmine istung on kavas kokku kutsuda 8. detsembril. Volikogu liikmete volitused algasid 27. novembrist.

Oktoobris allkirjastati Pärnu koalitsioonilepe, kuhu kuulub EKRE, Keskerakond, Parempoolsed ning valimisliit Südamega Pärnu ja Pärnu Ühendab. Linnapeaks saab esialgu Südamega Pärnu juht Kristel Voltenberg, kelle 2026. aastal vahetab välja EKRE esindaja.

ISAMAA Erakond

1) Siim Suursild

2) Olav Karulin

3) Priit Annus

4) Mati Sutt

5) Johan Kärp

6) Ene Täht

7) Ela Tomson

8) Marge Tuul

9) Peeter Prisk

10) Eero Jakobson

Eesti Keskerakond

1) Andrei Korobeinik

2) Jüri Kirss

3) Viljo Vetik

4) Jevgeni Poljans

5) Svetlana Andrejeva

Eesti Reformierakond

1) Romek Kosenkranius

2) Toomas Kivimägi

3) Marika Valter

4) Laura Kiviselg

5) Irina Talviste

6) Toomas Rõhu

7) Urmas Sule

Valimisliit Südamega Pärnu

1) Kristel Voltenberg

2) Jana Ristimets

3) Garri Raagmaa

4) Maria Rozbaum

Valimisliit Pärnu Ühendab

1) Meelis Kukk

2) Kaja Martinson

3) Vahur Mäe

4) Jaana Junson

Erakond Parempoolsed

1) Kari Maripuu

2) Karmen Koppel

EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

1) Mart Helme

2) Valmar Veste

3) Sven Sildnik

4) Robert Kiviselg

5) Siimo Lopsik

6) Edgar Maier

7) Janika Lillemets

„Arvukate uudiste põhjal teame, et USA kaitseminister Pete Hegseth vastutas selliste paatide nagu oli Alejandro Carranzal pommitamise tellimise ja kõigi nendel paatidel viibinud inimeste mõrvamise eest,“ seisab petitsioonis. „Kaitseminister Hegseth on tunnistanud, et andis sellised käsud hoolimata asjaolust, et ta ei teadnud nende pommitamiste ja kohtuväliste tapmiste sihtmärkide identiteeti.“

Carranza hukkus Kariibi mere piirkonnas 15. septembril toimunud rünnakus, vahendas ABC News.

Pere advokaadi sõnul puuduvad kaluri perekonnal Colombias piisavad ja tõhusad õiguskaitsevõimalused, et saada hüvitist kahju eest, mida nad on Ameerika Ühendriikide tegevuse tõttu kannatanud.

Ameerika Inimõiguste Komisjon saab kaebust uurida ja sellest järeldusi teha, kuid selle otsused ei ole USA valitsuse jaoks õiguslikult siduvad.

Peale Carranza hukkus 15. septembri rünnakus veel kaks inimest.

Colombia president Gustavo Petro ütles pärast intsidenti, USA valitsusametnikud on toime pannud mõrva ja rikkunud riigi territoriaalvetes Colombia suveräänsust. „Kalur Alejandro Carranzal polnud mingeid sidemeid narkokaubandusega ja tema igapäevane tegevus oli kalapüük,“ ütles Petro eelmisel kuul.

Isamaa Tartu piirkonna esimees Kaspar Kokk kinnitas, et Laur on algusest peale avaldanud soovi hariduskomisjoni juhtida. „Kui meil on siin nina alla hõõrutud, et me ei too noori piisavalt pilti ega eduta neid, siis see on koht, kus anname nii-öelda noortele pagunid,“ rääkis Kokk.

Lauri sõnul on Tartu haridusmaastiku peamine murekoht gümnaasiumikohtade puudus. „Mis on tingitud halvast planeerimisest,“ rõhutas Laur. Ta lisas, et kriisi saanuks ära hoida ning eesmärk on, et see enam ei korduks. „Teeme koostööd eri koolidega, kõik sõltub rahastusest ja poliitilisest tahtest,“ sõnas Laur probleemi lahenduse kohta.

Värske hariduskomisjoni juht sõnas ka, et Tartu koolid ei tohi muutuda meelelahutusasutusteks, kus nõudeid aina leevendatakse. „Koole tuleb kaitsta Kallase (haridusminister Kristina Kallas – toim.) ja haridusministeeriumi aktivistide eest,“ rääkis Laur. „Rõhk on eesti keele ja meele hoidmisel, vaid nii kasvatame täiemõistuslikke noori.“ Ühtlasi märkis Laur, et juhina on tema eesmärk „Tartu talente kodus hoida“, seega tuleb tähelepanu pöörata õppestipendiumite suurusele.

Tartu volikogu liige ja hariduministri nõunik Daniel Kõiv sõnas, et Eesti haridust tuleks kaitsta hoopis Sandra Lauri eest. „Populistlikel ja loosungitel põhinevatel lahendustel ei ole eesti hariduses kohta,“ rõhutas ta.

Kõiv lisas, et gümnaasiumite kohapuuduse kritiseerimine on Isamaast silmakirjalik, kuna Tartu hariduse valdkonna abilinnapea koht on veel täitmata. „Isegi kõige kergem samm - nimetada ametisse hariduse abilinnapea - tundub Isamaale ületamatu ja näitab nende saamatust Tartu hariduselu kriiside lahendamisel,“ märkis Kõiv.

Kuidas Kõivu hinnangul gümnaasiumikohtade mure lahendada? Esiteks võiks tema sõnul suurendada õppekohtade arvu Tartu Tamme Gümnaasiumis ning kolida koolimajas asuva Täiskasvanute Gümnaasiumi ümber VOCO kutsehariduskeskusesse.

„Teiseks teeks ma Siuru (Tartusse rajatav kultuurikeskus - toim.) väiksemana ja rahastaks selle võrra Masingu koolile uue õppehoone loomist,“ rääkis Kõiv. Ta lisas, et Isamaa seisukoht, justkui peaks Tartu hariduselu eest hoolitsema vaid riik, on kahetsusväärne.

Volikogu uue koosseisu järgmine istung toimub neljapäeval, siis on kavas ka uue linnavalitsuse kinnitamine. Võimuliidu kokkuleppel jäävad Isamaa juhtida hariduskomisjon, rahanduskomisjon ning arengu- ja planeerimiskomisjon. Reformierakond vastutab kultuurikomisjoni, majanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni töö eest.

„Kunagi, kui president Kersti Kaljulaid läks Putiniga kohtuma, olid kõik veidi üllatunud. Tema ütles, et parem on olla laua taga kui menüüs,“ ütles Jana Toom. „Hetkel oleme nii Venemaa kui ka Ameerika silmis menüüs ja see on probleem,“ lisas ta.

Jüri Ratas arvas, et Putin on nõus kirjutama alla rahulepingule tingimustel, mis talle sobivad. „Kaks tingimust: Ukraina peab veel rohkem oma territooriumi loovutama ja igasugune NATO laienemise peatamine on jätkuvalt laual, nagu oli ka enne 24. veebruari 2022. Loodan, et ei NATO, EL ega Ukraina ei nõustu. See ei oleks kindlasti õiglane ja püsiv rahu. Miks tegi Putin avalduse [valmidusest rünnata Euroopat vastu, kui Euroopa Venemaad ründama peaks]? Mulle tundub, et kommunikatsiooni kokkumäng on USA ja Venemaa vahel rohkem koordineeritud. Pärast viimast Trumpi ja Putini kohtumist sõitsid kümmekond Euroopa liidrit Valgesse Majja ja panid lauale punktid, mis on meie väärtusruumi jaoks olulised. Ma arvan, et sellist kohtumist rohkem ei toimu, seda ei taha Valge Maja näha,“ ütles Ratas.

Ta vaidles Jana Toomile vastu. „Viimasel ajal, kui Trump on olnud Valge Maja peremees, on Ukraina püsinud. Toom vastas, et menüüs ollakse tema varem lausutud sõnade kohaselt USA ja Venemaa silmis. „Kas me seal tegelikult oleme, see on teine asi, kuigi seda arusaama sisendatakse Euroopale igalt poolt,“ sõnas ta.

Saatejuht küsis, miks on veninud Euroopa Komisjoni Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu ettepanek (mis peaks kuulduste kohaselt täna lõpuks ilmuma – H. K.). Ratas ütles, et tema arvates kokkulepe tuleb. „Arvan, et Euroopa Liit leiab võimaluse, kuidas saada Belgia selle kokkuleppega nõustuma,“ sõnas Ratas.

Urmas Paet ütles, et praegusel ajal on eriti märgiline, et täna Brüsselis toimuval NATO välisministrite kohtumisel USA riigisekretär Marco Rubio ei osale. „Vaadates konteksti: samal ajal on nende esindajad Moskvas kohtumas Putiniga, samal ajal on tohutu ärevus kokkuleppe teksti üle. Otseallikas, kellelt NATO riigid saaksid küsida, ei ilmu üldse välja. See on väga kehv,“ sõnas Paet.

Külmutatud varadest rääkides ütles Paet, et šlikerdamine jätkub. „Kolm aastat on aega raisatud. Pigem otsitakse põhjuseid, miks seda ei peaks tegema, miks Venemaa külmutatud varasid ei peaks kasutusele võtma. Küll on seal juriidilised nõksud, küll on juriidiline hoiak. Ega Belgia üksi selle vastane ole. Belgial on see probleem, et enamik rahast on Belgias. Belgia ka teenib selle raha hoiustamise pealt ja mitte vähe. Ei maksa alahinnata, et kui Belgiaga lahendus leitaksegi, ajavad lipu püsti Slovakkia ja Ungari. Need kaks pole esil olnud, neil pole vaja olnud, sest Belgia on ise võidelnud raha hoiustamise jätkumise eest, aga kui Belgiaga peaks mingi kokkulepe tulema, siis olen kindel, et nemad hakkavad seda omalt poolt torpedeerima,“ lausus Paet.

Mis saab kahe nädala pärast, kui ELi riigijuhid peaksid Euroopa ülemkogu kohtumisel külmutatud varade kohta otsuse langetama? Jana Toom juhtis tähelepanu, et Belgia peaminister Bart De Wever on juba väljendanud, et oleks nõus külmutatud varad kasutusele võtma Ukrainale antud laenu tagatisena, kui teised riigid oleks nõus vastutust jagama. Ilmselt saab seda teha ka ilma Ungari ja Slovakkiata. Siin peame peeglisse vaatama ja mõtlema ise, kas oleme selleks valmis ja kas meie inimesed on selleks valmis. See saab olema valus arutelu kõigis liikmesriikides. Kui vaatame rahuprotsessi laiemalt, siis mingi hetk nõuab see ilmselt Ukrainas ka mingi referendumi korraldamist. See on pikk lugu. Aga alati öeldakse, et parem on rääkida, kui sõdida. Nii et see rääkimine, kuigi ta praegu justkui kuhugi ei vii, on ikka parem kui mitte rääkimine,“ ütles Toom.

Täismahus „Erisaadet“ Brüsselist saab vaadata-kuulata homme.

Poola kodanik Boguslaw Franciszek Pieta (49) anti Narvas kohtu alla süüdistatuna välisriigi agressiooniaktiga liitumise katses. Pieta tabati augustikuisel varahommikul Narva jõelt, kus ta üritas täispuhutava kummimadratsiga Venemaale seilata.

Euroopa töötab Stubbi sõnul praegu selle nimel, et Ukraina suveräänsus ja territoriaalne puutumatus jääksid rahuprotsessis alles.

„Reaalsus on see, et rahu võib olla kas hea, halb või mingisugune kompromiss. Reaalsus on ka see, et meil, soomlastel tuleb valmistuda hetkeks, kui rahu sünnib, ja kõik need õiglased rahutingimused, millest me oleme nelja aasta jooksul palju rääkinud, tõenäoliselt ei täitu,“ ütles Stubb.

Stubbi sõnul näitavad järgmised päevad ja nädalad, kas rahujõupingutused annavad tulemusi. Stubb ütles, et on skeptiline selle suhtes, et Venemaa nõustub värskeima rahuplaaniga.

Novembris lekkinud rahuplaan tuli Stubbi sõnul Euroopa juhtidele üllatusena.

Stubb ütles, et kahtleb, kas isegi USA kõrgeim juhtkond ja president Donald Trump olid 28-punktilisest plaanist teadlikud.

Avalikud andmed viitavad sellele, et ei olnud, märkis Stubb.

„Aga me ei saa seda kunagi teada,“ lisas Stubb.

Stubb tunnistas, et oli pettunud, kui esialgset 28-punktilist plaani nägi.

Stubbi arvates püüab USA rahust Ukrainas ka majanduslikku kasu lõigata.

„See on reaalsus. Me oleme olukorras, kus Ühendriigid panustavad ka rahuvahendamises erinevatele diilidele, näiteks Ukraina maavaradele. Ja võib olla, et territooriumidega seotud lahendus on selle kaubaga kuidagi seotud,“ ütles Stubb.

Kavandatud lahendused on esitatud vastusena Euroopa Ülemkogu üleskutsele leida võimalused Ukrainale rahalise toetuse andmiseks ning nõukogu võetud kohustusele tegeleda Ukraina tulevaste eelarve- ja kaitsevajadustega. Samuti vastavad need liikmesriikide taotlustele, et komisjon liiguks edasi valikuvõimalusi käsitleva dokumendiga, mille komisjoni president esitas 17. novembril 2025, ja esitaks seadusandlikud ettepanekud, et toetada Ukrainat mitte ainult riikliku suveräänsuse kaitsmisel ja riigi funktsioonide säilitamisel, vaid ka strateegilise investeeringuna Euroopa julgeolekusse ning õiglase ja püsiva rahu poole püüdlemisse.

Paketi eesmärk on reageerida paindlikult ja tõhusalt Ukraina muutuvatele rahastamisvajadustele, olenemata kohapealsest olukorrast ning sellest, kas riik on parajasti sõjas või on saavutatud rahu. Venemaa rünnakud Ukraina rahva ja taristu vastu muutuvad praegu järjest intensiivsemaks ning sagenevad ka hübriidrünnakud ELi liikmesriikides ning ELi ja NATO õhuruumi rikkumised ja sissetungid.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Tänaste ettepanekutega tagame, et Ukrainal on vahendid end kaitsta ja pidada rahuläbirääkimisi jõupositsioonilt. Pakume lahendusi, mis aitavad katta Ukraina finantsvajadused järgmiseks kaheks aastaks, toetavad riigieelarvet ja tugevdavad riigikaitset ja tööstust ning aitavad integreerida Euroopa kaitsetööstuse baasi. Me teeme ettepaneku luua reparatsioonilaen, kasutades ELis asuvate Venemaa tõkestatud varade sularahasaldosid ning luues samal ajal tugevad kaitsemeetmed meie liikmesriikidele. Me tõstame Venemaa agressioonisõja hinda. Ja see peaks olema Venemaa jaoks täiendav stiimul läbirääkimistelaua taha tulemiseks.“

Kaks lahendust

Komisjon pakub välja kaks lahendust: ELi laen, mis põhineks ELi eelarvel (nn eelarveline manööverdamisruum), ja reparatsioonilaen, mis annaks komisjonile õiguse laenata raha ELi finantsasutustelt, kus hoitakse Venemaa Keskpanga tõkestatud varasid.

Ettepanekutega kehtestatakse mitu kaitsemeedet, et kaitsta liikmesriike ja finantseerimisasutusi võimalike vastumeetmete eest Venemaal ja ebaseadusliku sundvõõrandamise eest väljaspool Venemaad eelkõige Venemaa-sõbralikes jurisdiktsioonides. Jääkriski katmiseks sisaldab pakett tugevat solidaarsusmehhanismi, mida toetavad kahepoolsed riiklikud tagatised või ELi eelarve. Ettepanekud on täielikult kooskõlas Euroopa ja rahvusvahelise õigusega ning säilitavad ka liidu finantsturu terviklikkuse ja euro kui ülemaailmse vääringu tugeva staatuse.

Paketi koostisosad on järgmised:

Komisjon on valmis toetama Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõiges, mis on vajalik ettepanekute kiireks vastuvõtmiseks. Järgmisel, 18.–19. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel tuleb saavutada selge kokkulepe edasiseks tegevuseks.

Riigikogu võttis „Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ vastu 19. novembril. Presidendi kantselei sõnul on seadust pärast parlamedi poolt vastuvõtmist seadusliku aluseta muudetud. „Nagu näitab seadusele lisatud „Teatis vea parandamiseks“, muudeti pärast seaduse vastuvõtmist ja enne Vabariigi presidendile saatmist selle teksti. Vastuvõetud teksti järgi viitas § 43³ lõike 2 punkt 4 sama paragrahvi lõikele 7, muudetud teksti järgi aga lõikele 6. See säte puudutab teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes,“ kirjutas riigipea otsuses.

President märkis otsuses, et seaduse menetlemisel rikuti põhiseaduse § 3 lõiget 1, § 102 ning § 104 lõiget 1. Põhiseaduse § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 102 sätestab, et seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. PS § 104 lg 1 järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodukorra seadus. Seaduste vastuvõtmise kord on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses.

„Praegusel juhul pole ka tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab isikute õigusi ja kohustusi. Vastuvõetud kujul poleks seadus olnud mõistetamatu sisuga. Pole ühtki ilmset põhjust, miks seadus ei võiks nõuda, et paindliku tööaja kokkuleppes tuleb esitada teave töötundide arvestamise kohta.

Parandatud teksti järgi tuleb paindliku tööaja kokkuleppes esitada teave aga hoopis selle kohta, et töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda ning kuidas toimub tema nõustumise kinnitamine. Mõlemal juhul on tegu lepingupoolte seisukohalt olulise teabega. Lisaks mõjutab teabe esitamise nõue poolte õigusi ja kohustusi, kuna see määratleb, milliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida,“ leiab Karis otsuses.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus paneb väga kitsad piirid isegi sellele, kuidas eelnõu teksti võib muuta kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel. „Selge ja mõistetava teksti kooskõlla viimine seadusandja oletatava tahtega ei ole keeleline ega tehniline täpsustamine. Kui seadus ei luba seda juhtivkomisjonile enne eelnõu lõpphääletust, siis on ilmne, et ka pärast seaduse vastuvõtmist ei saa asuda selle sisu korrigeerima. Kui pärast seaduse vastuvõtmist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse,“ põhjendas Karis.

Riigipea peab vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Oktoobris saatis Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktori kohusetäitja Harold Lepp lapsevanematele kirja. Ta nentis, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ettekirjutuse tõttu lõpetab kool vanemate kogutud raha eest õppekava rikastanud tegevused.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon uuris Maardu õigusnõunikult Neeme Sillalt lepingute kohta, mis nüüdseks vahi alla võetud Bessediniga enam kui kümne aasta jooksul sõlmiti.

Möödunud laupäeval toimus Lindakivi kultuurikeskuses üritus, kus esinesid lisaks riigikogu liikmele Maria Jufereva-Skuratovskile püstijalakoomikud Danila Olhovikov, Romas Matjušik ja Viktor Jaska. Jufereva-Skuratovski kirjeldas Delfile, et see oli valijatega kohtumine ning ta rääkis seal kolmel teemal: mootorsõidukimaksust, tulumaksureformist ja paindlikust töögraafikust. „Vahelduseks olid stand-up’i numbrid,“ ütles ta.

Eile kirjutas Delfi, kuidas Isamaa ja Keskerakonna koostatud Tallinna võimuleppesse jõudis lubadus seada eesmärgiks renoveerida Veskimetsa ratsakeskus. Ratsabaasi rendib Isamaa Tallinna piirkonna juhi Riina Solmani abikaasa Peeter Solman, kes on ka keskuse juhataja.

Isamaa Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk sõnas, et keskkonnakomisjonile ei jätkunud tööd. „Juhtisin kolm aastat Tartu volikogu ja pidin otsustama, mis komisjonidesse teemad suunata. Võis olla üks-kaks korda, kus keskkonnakomisjon juhtis teemat, aga pean tunnistama, et mulle ei meenu neist ühtegi,“ lausus Kokk. „Neil lihtsalt ei olnud linnavalitsuses sisulist tööd ega eelnõusid, mida arutada.“

Kokk lisas, et keskkonnaga seotud teemad võtavad edaspidi enda kanda arengu-ja planeerimiskomisjon ning majanduskomisjon. Tema sõnul räägiti otsusest ka eilsel volikogu esimesel koosolekul. „Ei tunnetanud, et keegi selle vastu oleks olnud,“ ütles Kokk.

Tartu endise abilinnapea Elo Kiiveti (SDE) sõnul näitab keskkonnakomisjoni kaotamine uue linnavõimu fookust. „Seda, millistesse komisjonidesse eelnõud lähevad, saab arutada kõigi komisjonide juhtidega,“ sõnas Kiivet keskkonnakomisjoni tööpuuduse kohta.

Teiseks saab Kiiveti sõnul arutada linnavalitsusega, kas Tartus pole tõesti keskkonnateemalisi projekte või algatusi. „Pigem on küsimus, kas see oli formaalne või ideoloogiline liigutus või hoopis läbimõeldud plaan,“ sõnas Kiivet, lisades, et keskkonnakomisjoni kaotamine ei olnud laiema arutelu all.

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul vabastatakse Sergei Teplov Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi direktori ametikohalt alates 4. detsembrist. Haridusamet lõpetas Sergei Teploviga töölepingu usalduse kaotuse tõttu, mis seisnes selles, et ta jättis tagamata nõuetekohase hariduse pakkumise ning takistas eestikeelsele õppele üleminekut. Koolis viisid õppetööd läbi inimesed, kellel puudus nõutaval tasemel eesti keele kvalifikatsioon.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini kinnitas ERR-i venekeelsele portaalile rus.err, et ettepanek Teplovi vallandamiseks on tehtud. Ta nentis, et haridusministeerium ja Tallinna linn tuvastasid kontrolli käigus kooli juhtkonna tasandil vastuseisu üleminekule eestikeelsele õppele.

„Mitmed õpetajad, kes olid registreeritud laborandi või spetsialistina ja kellel puudus vastav keelekategooria, andsid ikkagi tunde, kuigi väidetavalt andsid neid teised eesti keelt oskavad õpetajad. Ja see pole üksikjuhtum,“ lausus Jašin. „See juhtum erineb oluliselt olukorrast kõigis teistes koolides. Olukord on eskaleerunud just sel õppeaastal,“ märkis ta. Abilinnapea sai kontrolli tulemustest teada teisipäeval ning haridusamet tegi seejärel ettepaneku Teplov ametist vabastada.

ERR-i sõnul pole linnavalitsus pole ametist vabastamist veel kinnitanud, ehk seda peab tegema uus linnavalitsus.

Direktori ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Kooli juhtimise võtab 4.detsembrist ajutiselt üle Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktor Natalja Vergun.

Sergei Teplov on olnud Kesklinna vene gümnaasiumi direktor 2009. aastast. Enne seda juhtis ta kolm aastat Haabersti vene gümnaasiumi (2006-2009). Teplov on olnud Keskerakonna liige alatest 2005. aastast.

Välisminister Tsahkna, kes oli täna NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, ütles Delfile, et tegemist on suure läbimurdega ja kõige tähtsam on see, mis puudutab reparatsioonilaenu. „Sisuliselt see tähendab ikkagi seda, et Venemaa külmutatud varad tagavad nüüd seda laenu, mida hakatakse Ukrainale andma. See on selles mõttes senisest konkreetsem ettepanek – seal on konkreetne eelnõu, juriidilised lahendused ja mis on väga tähtis, et selle ettepaneku järgi ei ole vaja saavutada ka konsensuse otsust – piisab, kui on häälteenamus,“ rääkis ta.

„Musta Reede sissemurdmine Ashland ABC poodi,“ teatas eile Facebookis Hanoveri maakonna loomakaitse ja varjupaik. „Kahtlusalune peeti kinni pärast alkoholi tarvitamise tagajärjel toimunud märatsemist.“

Loomakaitsjad kirjutavad, et laupäeva hommikul reageeris nende töötaja Samantha Martin ebatavalisele väljakutsele Ashland ABC poodi.

„Kohale jõudes avastas ta, et „kahtlusalune“ oli sisse murdnud, mitu riiulit läbi rüüstanud ja seejärel... tualettruumis teadvuse kaotanud. Kes oli kahtlusalune? Väga purjus pesukaru.“

Facebookis avaldatud piltidel on näha, et kaupluse põrand oli täis purunenud alkoholipudeleid ning tualettruumis magas kõhuli pesukaru, neli käppa laiali.

„Konstaabel Martin pani meie maskis bandiidi turvaliselt kinni ja viis ta varjupaika, et ta enne ülekuulamist kaineks saaks,“ kirjutas varjupaik humoorikalt. „Pärast mõnetunnist und ja vigastusteta (kui jätta arvestamata pohmelli ja halbu valikuid) lasti ta turvaliselt tagasi loodusesse, loodetavasti saades õppetunni, et sissemurdmine pole lahendus.“

Sama juhtumit kajastas ka BBC. Seal märkis Martin, et loom kukkus läbi laeplaadi, hakkas siis poes möllama ja „jõi kõik ära“. Sissemurdmisest on olemas ainult üks udune turvakaamera pilt, seega pole teada, kui palju alkoholi janune loom enne vannitoas minestamist tarbis, kirjutab BBC.

Hasartmängu seaduse vastuvõtmist toetas 51 riigikogu liiget. Vastu oli 31 ja erapooletuks jäi Reformierakonda kuuluv Liina Kersna. Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Aivar Sõerd ja Signe Kivi jätsid hääletamata.

Seadusega alandatakse kaughasartmängu maksumäära järk-järgult 0,5 protsendi võrra aastas, kuni see jõuab 2029. aastaks 4 protsendini. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Tanel Teini (Eesti 200) sõnul on muudatuse eesmärk tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi korraldajaid ning suurendada maksulaekumist. Karmistuvad ka hasartmängukorraldajatele kehtivad nõuded ning suureneb maksu- ja tolliameti ja rahapesu andmebüroo järelevalve.

Rahandusministeerium märkis ERR-ile, et loodetud maksutulu kasvu ei too ning rahapesu riske pole piisavalt maandatud. Viie aastaga on hasartmängukorraldajate arv Eestis kahekordistunud ja rahapesu andmebüroo hinnangul puudub neile piisav järelevalve. „Suurem osa kaughasartmängu teenusepakkujaid on välisriigis toimetavad ettevõtted, kelle äri on välisriigis, juhtkond on välisriigis, mängijad on välisriigis, serverid on välisriigis. Sinna kontrollima minna on praegu keeruline ja see saab olema ka edaspidi keeruline,“ sõnas rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ERR-ile. Riigikogu liige Liina Kersna kiidab seaduseelnõu eesmärki, kuid nentis, et ametliku prognoosi järgi läheb kultuurist kolme aasta jooksul välja 13 miljonit eurot.

Teini sõnul on muudatuse keskne eesmärk on suurendada kultuuri- ja spordirahastust. Eelnõuga luuakse kultuurkapitali juurde kaks uut fondi – eraraha kaasamise ja spordiehitiste fond. „Need fondid annavad kultuurile ja spordile võimaluse kaasata senisest rohkem eraraha ning tuua valdkonda juurde stabiilsust ja partnerlust. Näiteks tekkib tulevikus erateatritel võimalus saada eraraha kaasamise fondist kuni 50 protsenti riigipoolset võimendust lisaks eraannetustele,“ sõnas ta.

Tein tõi välja, et uus rahastusmudel võimaldab näiteks erateatritel ja spordiklubidel kaasata eratoetusi, mida riik võimendab. Kultuurkapitali juurde luuakse ka spordiehitiste fond, kus Eesti olümpiakomitee saab koos alaliitudega välja pakkuda ideid uuteks rajatisteks. „Nii sünnib terviklik ja põhjalikult läbi mõeldud üleriigiline sporditaristu,“ sõnas Tein.

Riigieelarve strateegia hinnangul ulatub laekumine 2025. aastal 21,9 miljoni euroni, 2026. aastal 26,8 miljoni euroni, 2027. aastal 28,1 miljoni euroni ja 2028. aastal 29,4 miljoni euroni.

Eelnõu algatasid 16 Eesti 200 ja Reformierakonna fraktsiooni saadikut.

Esmaspäeval avaldatud kommunikatsiooniministeeriumi korraldus nõuab mobiilitootjatelt valitsuse rakenduse Sanchar Saathi eelinstalleerimist kõikidesse uutesse seadmetesse 90 päeva jooksul ja takistada kasutajatel seda kustutada, teatas uudisteagentuur AP. Indias on umbes 1,2 miljardit nutitelefonikasutajat.

Kuna valitsus tahab oma rakendusega jõuda ka vanemaid mobiiltelefone omavate inimesteni, peavad telefonitootjad tagama, et äpp jõuab nende telefonidesse tarkvarauuenduste kaudu.

Ministeeriumi teatel on rakendus oluline küberpettuste ohjeldamiseks ja küberturvalisuse tagamiseks, kuid kriitikud leiavad, et sellega väheneb inimeste privaatsus.

„Kui valitsuse rakendus on meie seadmetesse sunniviisiliselt eelinstalleeritud, mis takistab neil tulevikus uusi rakendusi levitamast, mida saaks kasutada jälitustegevuseks?“ küsis digitaalpoliitika ekspert ja tehnoloogiasaidi MediaNama asutaja Nikhil Pahwa.

India telekommunikatsiooniminister Jyotiraditya M. Scindia tegi teisipäeval avalduse, milles ta väitis, et rakenduse paigaldamine on siiski vabatahtlik ja kasutajad saavad selle vajadusel telefonist kustutada, ent see väide oli vastuolus korraldusega, mille ministeerium oli andnud telefonitootjatele. Neilt nõuti, et rakendus peab olema seadistatud nii, et kasutajad ei saaks selle toimimist piirata ega keelata.

Sanchar Saathi äpil on viis peamist teenust. Teenus nimega Chakshu võimaldab teatada petukõnedest, petturite teksti- või WhatsAppi sõnumitest ja andmepüügikatsetest. Samuti aitab see kadunud või varastatud seadet blokeerida või seda jälgida.

Rakenduse kaudu saavad kasutajad vaadata ja hallata kõiki nendega seotud mobiilikontosid ning kontrollida seadme ehtsust, kui see ostetakse kasutatuna. Samuti saab äpi kaudu teatada petturitest, kes kasutavad ebaseaduslikke telekomiühendusi, et näidata rahvusvahelisi kõnesid India kohalike numbritena.

Need on kõik vajalikud teenused, ent teoreetiliselt saab riik selle kaudu piirata ka kodanikuvabadusi – nende digitaalset tegevust jälgida.

Pole veel teada, kuidas nutitelefonide tootjad valitsuse korralduse vastu võtavad. Näiteks Apple keelab kolmandate osapoolte rakenduste eelpaigaldamise oma seadmetesse.

Venemaal on võimud hiljuti kasutusele võtnud sõnumiteenuse MAX, mis peab olema eelpaigaldatud kõikidesse nutitelefonidesse. Platvorm toimib ka jälgimisvahendina. MAXi kasutustingimustes on kirjas, et võimude taotluse korral jagab rakendus neile kasutajate andmeid.

„Mitte ainult keeruline, vaid väga keeruline,“ kirjeldas täna olukorda Ukraina 38. merejalaväebrigaadi mehitamata süsteemide pataljoni Korsar pressiesindaja Oleksii „Hodzilla“ Hodzenko.

„Praegu on väga suured probleemid, esiteks logistikaga, see tähendab, et praeguse seisuga pole sinna juba väga pikka aega ükski transport pääsenud,“ lisas ta.

Ukrainlaste liikumist piiravad pidev kontakt vaenlasega ja tohutul hulgal õhus lendavad Vene ründedroonid.

„Rotatsioonid on keerulised, mis tähendab, et meil õnnestub väga harva läbi viia isegi väikest personali rotatsiooni, mis tähendab, et inimesed jäävad sinna nädalateks ja mõned isegi kuudeks,“ rääkis Hodzenko AP-le saadetud videos.

Hodzenko sõnul näevad venelased, et nad on isikkoosseisu poolest ukrainlastest nõrgemad. „See tähendab, et tulevahetused lõpevad neile enamasti halvasti,“ märkis ta, ent lisas, et seepärast pommitab Vene armee linna valimatult kõigega, mis saadaval on – suurtükkide, miinipildujate ja tohutu hulga juhitavate õhupommidega.

„Ilmselt üritavad nad linna maa pealt pühkida,“ lausus ta.

Samas teatas täna Ukraina õhurünnakväe 7. korpus, et vaenlane on linnalahingutes Pokrovski pärast ummikusse jäänud ja ei suuda praegu linna jõuga vallutada.

Seetõttu suurendab vaenlane propagandat ja desinformatsiooni, levitades nii avalikult kui ka varjatult väljamõeldud lugusid Pokrovski vallutamise kohta, kirjutab Ukrainska Pravda.

„Ukraina väed jätkavad oma ülesannete täitmist linna kaitsmiseks, pidurdades Vene vägede edasiliikumist,“ märkis Ukraina armee.

Õhurünnakväed teatasid, et mõnes piirkonnas üritavad venelased tegutseda logistikateede lähedal, kuid „nendes piirkondades tapetakse vaenlast kiiremini kui ta liikuda suudab“.

Kuigi Ukraina jaoks on logistika endiselt tugeva vaenlase surve all, olevat varustusteed neile avatud. „Töö logistikakoridoride laiendamiseks on käimas,“ märkis armee.

Üleeile avaldas Vene armee video, milles oli näha, kuidas Pokrovski südalinnas lehvitasid sõdurid justkui võidu märgiks Vene lippu. Ühismeedias levis täna aga Ukraina poole foto, millel oli kujutatud samas paigas maas lebavaid Vene lipuga sõdureid, kes olid tapetud. Pole teada, kas foto oli ehtne või võltsitud.

Eesti arstide liit (EAL) ja haiglate liit (EHL) on pöördunud sotsiaalministeeriumi poole, kuna pole nõus eelnõuga, millega muude muudatuste seas tõstetakse perearstide palga määrasid.

Eile kella 10.44 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Õismäe tee 2 juures, kus 25-aastane mees sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz Vito teelt välja vastu tänavavalgustusposti ja puud. Sõiduki juht ja kaassõitja, 22-aastane naine, toimetati haiglasse.

Kella 10.54 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Estonia pst 19 juures, kus 22-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Auris otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, 58-aastasele naisele. Jalakäija toimetati haiglasse.

Kella 11.44 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paekaare tn 52a juures, kus terviserikke tõttu sõitis 36-aastane mees sõiduautoga Škoda Octavia vastu liiklusmärgiposti. Sõidukijuht toimetati haiglasse.

Kella 15.49 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saku vallas Tallinn-Saku tee 6. kilomeetril, kus 62-aastane mees sooritas veoautoga Peugeot Boxer tagasipööret ja põrkas kokku sõiduautoga Audi A6, mida juhtis 39-aastane mees. Mõlemad juhid toimetati haiglasse.

Kella 18.41 ajal juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõgeva vallas Vaimastvere külas, kus alkoholijoobe tunnustega 49-aastane mees kõndis keset teed ja sai löögi sõiduautolt Škoda Fabia, mida juhtis 72-aastane naine. Jalakäija toimetati haiglasse.

„30. novembri õhtul külastas kõrgeim ülemjuhataja, Venemaa president Vladimir Putin ühendatud väegrupeeringu vägede üht juhtimispunkti. Oma töö käigus kuulas ta kindralstaabi ülema [Valeri] Gerassimovi, keskväegrupeeringu vägede komandöri [Valeri] Solodtšuki ja ida väegrupeeringu vägede komandöri [Andrei] Ivanajevi ettekandeid,“ teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov Interfaxi vahendusel.

„Armeekindral Gerassimov kandis kõrgeimale ülemjuhatajale ette Krasnoarmeiski linna (Venemaal kasutatav Pokrovski nõukogudeaegne nimetus – toim) vabastamisest Donetski rahvavabariigis ja Vovtšanski linna vabastamisest Harkivi oblastis ning vägede pealetungitegevuse tulemustest teistel suundadel,“ teatas Peskov.

Ukraina ida operatiivväejuhatus teatas täna, et Pokrovskis jätkuvad otsingu- ja ründeoperatsioonid ning vastase likvideerimine hoonestatud alal ja lippude lehvitamine kogu linna oma kontrolli alla võtmise tõendina ainult suurendab venelaste elavjõu kaotusi.

Solodtšuk kandis ette „Ukraina relvajõudude ümberpiiratud grupeeringu likvideerimisest Krasnoarmeiski-Dimitrovi (Pokrovski-Mõrnohradi – toim) linnastu piirkonnas“ ning „Dimitrovi linna lõunaosa Vene vägede kontrolli alla võtmisest ja olukorrast Krasnoarmeiskis pärast selle vabastamist ja täielikku meie kätte minekut“.

Ivanajev rääkis Peskovi sõnul Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti „vabastamisest“.

Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov saatis aga telegrammi, milles öeldakse, et Vovtšanski „vabastamine“ loob tingimused edasiliikumiseks.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et keskväegrupeeringu sõjaväelased heiskasid „Krasnoarmeiski“ kesklinnas Šibankovi väljakul Venemaa lipu.

Putin teatas, et initsiatiiv on kogu lahingkokkupuutejoonel Venemaa relvajõudude käes.

„Ühendatud väegrupeeringu väed suurendavad survet kogu rindejoonel. Viimastel päevadel on tõesti kontrolli alla võetud mitu suurt asulat, millel on suur tähtsus edasise tegevuse jaoks kogu territooriumi vabastamiseks, sealhulgas selle, mis on veel vastase kontrolli all,“ lausus Putin.

„Kas ma sain kindralstaabi ülemast õigesti aru, et Krasnoarmeisk on meie käes?“ küsis Putin Gerassimovilt ja sai jaatava vastuse.

Gerassimov teatas, et Vene sõjaväelased jätkavad aktiivset tegevust eesmärgiga võtta oma kontrolli alla kogu Donbass.

Putin kuulutas, et Ukraina relvajõudude juhtkonnal ei ole kahju oma sõduritest, keda saadetakse mõttetusse surma, ja nimetas seda Ukraina rahva tragöödiaks.

Putin küsis keskväegrupeeringu komandörilt, kas ta on õigesti aru saanud, et Ukraina relvajõudude juhtkond püüdis Vene vägesid „Krasnoarmeiskist“ välja lüüa „saades aru, et see on juba võimatu, paisates üha uusi üksusi praktiliselt tapale“. Putin lisas, et „peale neonatside pataljonide on Ukraina relvajõud peamiselt tööliste ja talupoegade armee“.

Olles kuulnud oma küsimusele jaatavat vastust, ütles Putin: „See on Ukraina rahva tragöödia, kes on seotud Kiievis võimu haaranud vargahunta kuritegeliku poliitikaga.“

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu deinformatsioonivastase keskuse juht Andri Kovalenko ütles, et venelased teevad järgmiste nädalate jooksul palju katseid rindel survet avaldada ja saata seda valjuhäälsete avaldustega.

„Kõike seda tehakse ainuüksi lääne auditooriumi jaoks ja panuste tõstmiseks diplomaatias,“ lisas Kovalenko.

Kovalenko eitas, et venelased on Vovtšanski vallutanud.

„Praeguse seisuga on osa Vovtšanskist Ukraina kaitsejõudude kontrolli all, samuti ei ole vaenlane hõivanud Kupjanskit, aga valetas selle kohta. Rasked lahingud rindel jätkuvad, vaenlane kasutab palju jõude,“ teatas Kovalenko.

Täna teatas Venemaa kaitseministeerium, et operatsioon „Krasnoarmeiski“ oma kontrolli alla võtmiseks on lõpule viidud.

„Keskväegrupeeringu üksused viisid lõpule Donetski rahvavabariigi Krasnoarmeiski linna vabastamise,“ teatas Venemaa kaitseministeerium.

Täna kohtub Putin päeva teises pooles Kremlis USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga.

21. novembri telefonivestlus toimus pärast USA pidevalt kasvanud survet Venezuelale, mis on hõlmanud väidetavate narkokaatrite ründamist Kariibi merel, Trumpi korduvaid ähvardusi laiendada sõjalisi operatsioone maismaale ja kuritegeliku organisatsiooni Cártel de los Soles (Päikeste Kartell), millesse Trumpi väitel kuulub ka Maduro ise, välisriigi terroriorganisatsiooniks kuulutamist.

Maduro ja Venezuela valitsus on kõiki narkosüüdistusi eitanud ja väidavad, et USA püüab Venezuelas läbi viia režiimivahetuse, et saada oma kontrolli alla sealsed loodusvarad, sealhulgas nafta.

Maduro ütles telefonivestluse käigus Trumpile, et on valmis Venezuelast lahkuma, kui tema ja ta perekonnaliikmed saavad täieliku õigusliku amnestia, mis hõlmaks kõigi USA sanktsioonide kaotamist ja kohtuasja lõpetamist rahvusvahelises kriminaalkohtus (ICC), teatas kolm allikat.

Lisaks sellele tahtis Maduro kolme allika sõnul sanktsioonide kaotamist enam kui saja Venezuela valitsusametniku vastu, kellest paljusid USA süüdistab inimõiguste rikkumises, narkokaubanduses või korruptsioonis.

Maduro tahtis, et asepresident Delcy Rodríguez juhiks enne uusi valimisi ajutist valitsust, teatas kaks allikat.

Trump lükkas alla 15 minuti kestnud telefonivestluses enamiku Maduro nõudmistest tagasi, aga ütles, et Madurol on nädal koos perega Venezuelast lahkumiseks oma valitud suunas. Kahe allika sõnul sai see tähtaeg reedel läbi, mis pani Trumpi laupäeval Venezuela õhuruumi suletuks kuulutama.

Varem teatas Trumpi ja Maduro telefonikõnest ajaleht Miami Herald, aga tähtajast ei olnud varem juttu, teatab Reuters.

Trump kinnitas pühapäeval, et rääkis Maduroga, aga ei teatanud üksikasju. Valge Maja keeldus samuti täpsustamast.

Trumpi administratsioon on teatanud, et ei tunnusta Madurot Venezuela õigusjärgse presidendina.

Eile vandus Maduro „absoluutset lojaalsust“ Venezuela rahvale.

Pole selge, kas Maduro saab tehi uusi ettepanekuid riigist vaba lahkumise kohta. Trump rääkis eile oma tippnõunikega surve avaldamisest Venezuelale, teatas USA kõrge ametnik Reutersile.

Washingtoni allikas ei välistanud Maduro läbirääkimiste tulemusena Venezuelast lahkumist, aga rõhutas, et on endiselt olulisi eriarvamusi ja lahendamata tähtsaid detaile.

Kolme allika sõnul on Maduro administratsioon taotlenud uut telefonivestlust Trumpiga.

Klõtškovi sõnul puhkes tulekahju kütuse- ja energiakompleksi objektidel Livnõ rajoonis. Keegi väidetavalt kannatada ei saanud, vahendab Meduza.

Orjoli oblasti suuruselt teises linnas Livnõs asub Livnõ soojuselektrijaam, mis on linna peamine elektri ja küttega varustaja. Kas rünnaku alla sattus see, ei ole teada. Telegrami kanal „Astra“ teatas, et Livnõs asub ka Orjolnefteprodukti naftabaas.

Venemaa lennundusametkond Rosaviatsija teatas, et öösel suleti lennuväljad Vladikavkazis, Groznõis, Naltšikis, Magasis, Mahhatškalas, Krasnodaris ja Tambovis.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi novembri keskel riigikogule ettepaneku võtta ära saadikupuutumatus riigikogu liikmelt Kalle Grünthalilt, et tema suhtes saaks jätkata kohtupidamist.

Õiguskantslerile omakorda tegi niisuguse ettepaneku oktoobris peaprokurör Astrid Asi.

Lisaks sellele on riigikogus esimesel lugemisel kaks eelnõu ning kolmandal lugemisel samuti kaks eelnõu.

Äripäev kirjutas 2023. aasta oktoobris, et Grünthal laseb kuust kuusse paaki umbes tuhat eurot maksumaksja raha. Samuti oli Äripäeva andmeil läinud tal viieminutise vahega vaja nii bensiini kui ka diislikütust.

Keskkriminaalpolitsei algatas juhtumi kohta kriminaalmenetluse, paar päeva hiljem andis Grünthal teada, et lahkub EKRE-st.

Juba kaks aastat uurimises olnud Grünthali kriminaalasi jõudis kahtlustuseni möödunud aasta kevadel. Kahtlustuse kohaselt kasutas Grünthal talle tööülesannete täitmiseks väljastatud riigikogu kantselei kütusekaarte 2023. aasta jooksul ka isiklikuks otstarbeks vähemalt 46 korral ning kokku ligikaudu 3000 euro väärtuses. Selline teguviis on karistusseadustiku järgi süütegu ehk võõra vara omastamine.

Täna paigaldatakse vee desinfitseerimiseks UV lamp ja vee puhastamiseks lisatakse kloori.

Ettevõte soovitab hoiduda kraanivee joomisest ning võimalusel tarvitada pudelivett. Söögi tegemisel või joomisel tuleks vett keeta lühiajaliselt ning lasta seejärel jahtuda. Kätepesule lisaks soovitatakse kasutada desovahendit.

Nakatumise vältimiseks soovitatakse:

Laeva pardal viibis sel hetkel 13 meeskonnaliiget, kes teatasid, et kannatada ei saanud ja abi ei vaja, vahendab Meduza.

Teates öeldakse, et laev liigub töötavate mootoritega Türgi Sinopi sadama suunas.

Millal tankerit rünnati, et täpsustatud.

Portaali VesselFinder andmetel on tanker Midvolga 2 ehitatud 2014. aastal ja see on Venemaa lipu all. TASS teatas, et selle omanik on Srednevolžskaja Sudohodnaja Kompanija.

28. novembril ründasid meredroonid pea üheaegselt Gambia lipu all olevaid tankereid Kairos ja Virat. Kairos asus rünnaku hetkel 28 meremiili kaugusel Türgi rannikust ja Virat 38 meremiili kaugusel Türgi rannikust. Järgmisel päeval teatasid mitu Ukraina meediakanalit Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikale viidates, et see oli SBU erioperatsioon, viis viidi läbi moderniseeritud droonide abil. SBU allika sõnul võisid tankerid vedada ligi 70 miljoni dollari väärtuses naftat ja aitasid Kremlil sanktsioonidest kõrvale hoida.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas rünnakut „karjuvaks juhtumiks“.

„See on kallaletung Türgi Vabariigi suveräänsusele. See on kallaletung nende laevade omanike julgeolekule ja varale,“ kuulutas Peskov.

Türgi teatas, et tankerite ründamine tekitas tõsise ohu meresõidule, elule, varale ja keskkonnajulgeolekule piirkonnas.

Ministritest osutusid linnavolikokku valituks sotsiaalminister Karmen Joller, kaitseminister Hanno Pevkur, rahandusminister Jürgen Ligi ja kultuuriminister Heidy Purga. Ministriameti tõttu nad kohalikul omavalitsustasandil aga töötada ei saa.

Jollerit asendab Märt Vooglaid, Pevkuri asendusliige on Toomas Kruusimägi. Ligi asendusliige on Jaanus Riibe ning Purgat asendab Doris Raudsepp.

Sotsiaaldemokraat Natalie Mets ei saa volikogu liige olla Tallinna linnakantseleis töötamise tõttu. Tema asendusliige on Maarja Kangro.

Riigikogu liige ja keskerakondlane Aleksandr Tšaplõgin otsustas oma volitused peatada kolmeks kuuks, kuigi seadus lubab riigikogu saadikul ka kohalikul tasandil töötada. Tšaplõgini asendusliige on Igor Jermakov. Sama tegi ka sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, kelle asendusliige on Andre Hanimägi. Sarnaselt Sikkutiga tegi aga Hanimägi sama otsuse, mis tähendab, et volikokku läheb tema asemel Tiina Jõgeda.

Sotsiaaldemokraat Anette Mäletjärv peatas oma volitused maikuuni ning teda asendab volikogus Anne Kleinberg.

Eurosaadikud on samuti otsustanud enda volitused kolmeks kuuks peatada. Sotsiaaldemokraadi Marina Kaljuranna asendusliige on Vladimir Svet ning Sven Mikseri asendusliige on Züleyxa Izmailova. Isamaa erakonda kuuluva Riho Terrase asendusliige on Marja-Liisa Veiser. Reformierakondlast Urmas Paeti asendab volikogus Eerik-Niiles Kross.

Jälgi pressikonverentsi Delfi vahendusel otsepildis!

Kriminaalmenetluses on seni tuvastatud, et mehed tegutsesid koos, tungides sisse Tartu ja Mustvee tehnoülevaatuspunktidesse. Eeskätt varastasid mehed sularaha ning tekitasid varalist kahju lõhkumistega. Uurimine on alles varases staadiumis ning kuriteo episoodide arv võib uurimise käigus suureneda.

„Kolmapäeva öösel sai politsei teate, et kaks meest murdsid sisse Mustvee ülevaatuspunkti, mille järel põgenesid sündmuskohalt autoga. Patrullpolitseinikud selgitasid välja meeste liikumise suuna ja asusid sõidukit otsima. Patrullil õnnestus sõiduk maanteel peatada. Peatamise käigus viskasid mehed auto akendest välja erinevaid riideesemeid, ilmselt eesmärgiga vabaneda asjadest, mis võiksid neid sündmuskohaga siduda“ räägib Jõhvi jaoskonna juht Nikita Golovin.

Politseile on laekunud novembris mitmeid teateid sissemurdmistest lisaks Lõuna-Eestile ka Ida-Virumaalt. Politsei selgitab erinevate juhtumite asjaolusid ning kontrollib võimalikke seoseid. Mõlemad mehed on eelnevalt varavastaste kuritegude eest korduvalt karistatud.

„Kui märkate võõraid või kahtlaseid sõidukeid või inimesi, andke sellest politseile teada. Väiksemgi vihje võib aidata vältida järgmisi varguseid ja viia kurjategijate tabamiseni,“ toonitas Golovin.

Menetlust juhtiv Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk nendib, et varguste toimepanemise viis võib prokuratuuri hinnangul viidata kuritegelikul teel saadud tulust elatumisele. „Kummalgi kahtlustataval ei ole töökohta, mis viib järelduseni, et meestel ei olnud raha saamiseks muud väljundit kui vargused. Samuti ei olnud vargused, milles mehi kahtlustatakse, juhuslikku laadi. Sel põhjusel hindas prokuratuur uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks ja taotles kohtult meeste vahistamist,“ selgitab prokurör. Viru maakohus nõustus prokuratuuriga ning võttis mõlemad mehed kaheks kuuks vahi alla.

Kriminaalmenetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Jüri Käosaar töötab alates 2024. aasta septembrist Harku valla abivallavanemana, vastutades hariduse, kultuuri, spordi, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna eest. Varasemalt on ta olnud õppejuht Rae Gümnaasiumis ja Tabasalu Gümnaasiumis ning töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Kiviõli I Keskkoolis.

Käosaar on Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlane, omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi ajaloo erialal ning lõpetanud programmi Noored Kooli (IX lend).

GAGi kuus aastat juhtinud endine direktor Henrik Salum andis juunis teada, et lahkub ametist. Ta rääkis Delfile toona, et otsuse taga pole mingit konflikti, ent kool vajab „raputust“. Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin kinnitas samuti, et probleeme ega muresid ei ole olnud ning tegu on isikliku otsusega, mis tuli linnale ootamatult.

Jašin rääkis, et üritas koos haridusametiga Salumit veenda, et mees tööle jääks, kuid kedagi ei saa vägisi kinni hoida. „Kirjeldaks seda kui protsessi, kus üks professionaalne juht analüüsib ennast ja enda tööd ning eks mingi hetk pead siis järeldusi tegema – kas jääd või liigud edasi,“ märkis ta.

Valgevene välisministeerium teatas, et „lennukitüüpi lennuaparaat“ ületas 30. novembril piiri Leedu Lazdijai rajooni poolt ja kukkus alla Grodnas, vahendab Leedu Delfi.

Valgevene väitel pidi droon lendama Valgevene kohal, sisenema siis Poolasse ja naasma lõpuks Leetu väljasaatmiskohta.

Valgevene riigitelevisiooni teatel oli drooni tiivaulatus 1,5 meetrit ja pikkus 91 sentimeetrit. Selles olid väidetavalt navigatsiooniseadmed, videokaamera, kaks 32-gigabaidist mälukaarti ning propellerilabadel kiri Aeronaut Camz Carbon ja Saksa tootja veebilehe aadres aeronaut.de.

„Minsk hindab intsidenti sihilikuks provokatsiooniks. Valgevene pool nõuab Leedult üksikasjaliku informatsiooni edastamist intsidendi kohta, uurimise läbiviimist ja süüdlaste vastutusele võtmist ning meetmete tarvitusele võtmist selliste juhtumite ärahoidmiseks tulevikus. Valgevene jätab omale õiguse vajalike meetmete tarvitamisele oma suveräänsuse kaitseks,“ teatas Valgevene välisministeerium.

Teatati, et kutsuti välja Leedu ajutine asjur Erikas Vilkanecas ja avaldati talle ametlikku protesti.

Leedu välisministri Kęstutis Budrysi pressiesindaja Kristina Belikova teatas, et Leedu välisministeerium sai asjuri väljakutsumisest teada sotsiaalmeedia kaudu.

Ametliku kutse sai asjur alles tund pärast teate ilmumist sotsiaalmeedias.

Belikova sõnul peetakse Minski sellist tegevust ebaõnnestunud katseks varjata Valgevene enda poolt Leedule tekitatavat kahju.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen läks aga sellest hoolimata edasi plaanidega kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina finantseerimiseks. Oma 10. septembril peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus, mis toimus veidi pärast O’Sullivani reisi, ütles von der Leyen, et Euroopa Liit plaanib kasutada neid varasid Ukraina finantseerimiseks reparatsioonilaenu kaudu.

Politico teatel ei pruugi USA olla kunagi selle mõttega kaasas olnud. Kui USA presidendi Donald Trumpi 28-punktiline plaan novembris lekkis, sisaldas see saja miljardi dollari väärtuses nende varade investeerimist USA juhitud „jõupingutustesse Ukraina ülesehitamiseks ja sinna investeerimiseks“. Ülejäänud pidi minema „eraldi USA-Vene fondi“.

See punkt muutus pärast plaani avalikustamist pingeallikaks, sest Euroopa Liidu ametnikel ajas harja turri väljavaade, et USA võtab osa Venemaa külmutatud varadest hoopis omale, kuigi ametlikult Ukraina ülesehitamiseks, ja jagab ülejäänu Venemaaga, teatas mitu diplomaati.

Politico teatel kordab Belgia nüüd USA seisukohta, et varade konfiskeerimine takistab rahuni jõudmist.

Euroopa Liidu plaanile andis löögi ka Euroopa Keskpank, mis teatas, et ei garanteeri kavandatavat reparatsioonilaenu, teatas täna ajaleht Financial Times. Euroopa Keskpank leiab, et Euroopa Komisjoni ettepanek rikub selle mandaati.

Täna otsustas riigikogu häälteenamusega võtta Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus. Äravõtmise kohta tegi peaprokurör Astrid Asi õiguskantslerile Ülle Madisele ettepaneku ning nüüd tegi Madise ettepaneku omakorda riigikogule.

„Nagu me juba ütlesime, algab pärast kella 17.00 [Eesti aja järgi 16.00] Vene-Ameerika kohtumine. Putin võtab Kremlis vastu härra Witkoffi – Ameerika pealäbirääkija Ukraina asjus, kes tuleb siia. Koos temaga tuleb ka Jared Kushner,“ ütles Peskov Interfaxi vahendusel.

Peskovilt küsiti kas läbirääkimistel osaleb keegi veel, millele ta vastas, et ainult tõlk.

Aega on kohtumiseks Peskovi sõnul varutud nii palju kui vaja.

Varem teatas Interfax lennundusteenistustele viidates, et lennuk Witkoffi ja Kushneriga maandus Moskvas.

Istungi päevakorras on neli punkti: volikogu esimehe valimine, aseesimeeste arvu määramine, nende valimine ning lõpuks lahkuva linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

Eile avaldatud koalitsioonileppe järgi läheb praegu volikogu esimehe kohta Keskerakonnale ning aseesimehe kohta Isamaale. Volikogu valis volikogu esimeheks 44 häälega Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti, vastaskandidaat Toomas Kruusimägi (Reformierakond) sai 30 häält.

Isamaa fraktsioon kogunes tänase volikogu istungi eel ning valis oma fraktsiooni esimeheks Sven Sesteri. Ühtlasi otsustati Sester esitada tänasel istungil ka linnavolikogu aseesimehe kandidaadiks.

„Isamaa linnapeakandidaat Peeter Raudsepp ütles, et tema eesmärk on tagada koostöö linnavolikogus koalitsiooni ja opositsioonide piiride üleselt. Olen igati nõus, et volikogus esindatud poliitilised jõud peaksid omavahelise tülitsemise asemel seadma huviks kõigi linnakodanike huvides tegutsemise. Volikogu aseesimehel on selle üksmeele leidmisel oluline roll,“ ütles Sester.

Sester sai aseesimehe valimisel 72 poolthäält ja ühe vastuhääle ning osutus sellega valituks. Teise aseesimehe valimised otsustas volikogu edasi lükata.

Maris Lauri tegi istungil Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku luua ajutine komisjon, et uurida kui palju on Tallinna linna raha kasutatud Eesti riigi vastaseks mõjutustegevuseks. Lauri pidas silmas Bessedinite perekonda, kellele on Tallinna eelarvest aastate jooksul makstud ligi 800 000 eurot. Komisjon peaks oma uurimise tulemused volikogule esitama kuue kuu jooksul ehk juuniks.

See on pidevalt täienev ja toimetuse poolt kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Fiidist leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides fiidi päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Uudse kontseptsioonina avardab fiid haaret, tuues lisaks Delfi enda artiklitele lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

Zelenskõi teatas, et Ukraina delegatsioon kandis talle USA-s toimunud kohtumisest põhjalikult ette.

„Rustem Umerov ja Florida läbirääkimistel osalenud kandsid ette Ameerika poole peamistest rõhutasetustest dialoogis. Töö käis Genfi dokumendi alusel ja seda dokumenti viimistleti,“ teatas Zelenskõi.

Lisaks sellele teavitas Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülem Andri Hnatov Zelenskõi sõnul Ameerika partnereid tegelikust olukorrast rindel.

„Luurete osavõtul toimus Ameerika poolega ühtede või teiste sammude rindel realiseerimise ning julgeoleku tagamise Venemaa löökide eest ja kokkulepete murdmise relvarahu korral arutelu,“ lisas Zelenskõi.

Zelenskõi märkis, et Ukraina diplomaadid töötavad aktiivselt kõigi partneritega, et Euroopa riigid ja teised tahtekoalitsiooni liikmed kaasataks sisuliselt otsuste väljatöötamisse.

„Ma teavitasin meeskonda vestlustest Euroopa liidrite ja Steve Witkoffiga, mis toimusid eile Pariisis. Me fikseerime, et venelased on juba alustanud uusi desinformatsioonikampaaniaid, võttes arvesse kohtumisi Ameerika poolega,“ teatas Zelenskõi.

Zelenskõi andis korralduse jätkata maksimaalselt konstruktiivset tööd USA presidendi Donald Trumpi meeskonna ja Euroopa partneritega.

„Ukraina luure annab partneritele edasi meil olemas oleva informatsiooni Venemaa tegelike kavatsuste ja katsete kohta kasutada diplomaatilist tööd kattevarjuna sanktsioonide leevendamiseks ja Euroopa tähtsate kollektiivsete otsuste blokeerimiseks,“ teatas Zelenskõi.

Zelenskõi kinnitas, et Ukraina võtab kogu diplomaatilist tööd täiesti tõsiselt.

Enne juhtunu kinnitamist nimetas sõjaministeeriumi pressiesindaja nädalavahetusel ilmunud Washington Posti artiklit laimavaks valeuudiseks. Valge Maja sõnul selline juhtum septembris siiski toimus, kuid korraldust ellujäänutele tapva löögi andmiseks ei olevat andnud sõjaminister Pete Hegseth, nagu väitsid artikli allikad.

Ossinovski sõnul on värske koalitsioonilepe ambitsioonitu. „Tundub, et poliitiline ressurss jagatakse ära ja hakatakse riigikogu valimiste nimel töötama,“ lausus ta.

Õiguskantsler Ülle Madise pidas riigikogus kõne, et võtta Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus. Peale Madise sõnavõttu said puldis sõna ka riigikogulased, teiste hulgas ka Mart Helme (EKRE).

Helme heitis oma kõnes ette, et Grünthalilt saadikupuutumatuse võtmine tähendaks justkui ei oleks Eestis õigusriiki. Helme sõnas, et Grünthali kriminaalkorras uurimine on „süvariigi“ tegu ning sama tehakse praegu ka Isamaa ja Parvel Pruunsillaga. „Ja tulla meile siin rääkima, et siin ei ole mitte mingit poliitilist tagapõhja – no kuulge, me ei ole eile sündinud,“ ütles Helme.

Helme lõpetas oma kõne viidates olukorraga Ukrainas, kus mitmed kõrged ametnikud on töölt eemaldatud korruptsiooni süüdistuste tõttu. „Need korruptandid seal arvasid ka, et nad on õigel poolel ja nendega ei juhtu mitte midagi,“ ütles Helme.

„Ja nii mõnigi kangelaseks tembeldatud inimene saab õnnetult surma või läheb trellide taha või tont seda teab, sest süvariik on tujukas, plaanid muutusid,“ ütles Helme. „Ülle, ühel päeval plaanid muutuvad ja sa osutud olema valel poolel. Mõtle selle peale!“.

Viimase lause peale pidi istungit juhatanud Toomas Kivimägi Helmet korrale kutsuma. „Seda viimast repliiki ma ei pea küll mitte kohaseks. See kõlas mõnevõrra kui ähvardus,“ ütles Kivimägi.

Teisipäevasel riigikogu istungil otsustati Kalle Grünthalilt võtta saadikupuutumatus, et edasi minna kriminaaluurimisega, mille sisuks on riigikogu kütusekaardi väärkasutamine. Saadikupuutumatuse võtmise poolt hääletas 58 riigikogu liiget.

Äripäev kirjutas 2023. aasta oktoobris, et Grünthal laseb kuust kuusse paaki umbes tuhat eurot maksumaksja raha. Samuti oli Äripäeva andmeil läinud tal viieminutise vahega vaja nii bensiini kui ka diislikütust.

Keskkriminaalpolitsei algatas juhtumi kohta kriminaalmenetluse, paar päeva hiljem andis Grünthal teada, et lahkub EKRE-st.

Juba kaks aastat uurimises olnud Grünthali kriminaalasi jõudis kahtlustuseni möödunud aasta kevadel. Kahtlustuse kohaselt kasutas Grünthal talle tööülesannete täitmiseks väljastatud riigikogu kantselei kütusekaarte 2023. aasta jooksul ka isiklikuks otstarbeks vähemalt 46 korral ning kokku ligikaudu 3000 euro väärtuses. Selline teguviis on karistusseadustiku järgi süütegu ehk võõra vara omastamine.

Vene propagandameedia teatas enne seda, et Venemaa valitseja Vladimir Putin külastas 30. novembril üht juhtimispunkti, kus rääkis julgeolekutsooni loomisest Ukraina piirialadel Sumõ ja Harkivi oblastis ning väitis, et Donetski oblastis asuv Pokrovsk on täielikult Venemaa kontrolli all. Pokrovski „vabastamise“ operatsiooni lõpule viimisest teatas ka Venemaa kaitseministeerium ja selle puhul õnnitles okupante Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas aga, et Ukraina fikseerib, „et venelased on juba alustanud uusi desinformatsioonikampaaniaid, võttes arvesse ettevalmistusi kohtumisteks Ameerika poolega“.

„Ukraina kaitsejõudude üksused jätkavad kaitseoperatsioone rinde keerulistel lõikudel, muu hulgas Pokrovskis, Vovtšanskis ja Kupjanskis. Agressorriigi juhtkonna bravuurikad avaldused nende asulate „hõivamise“ kohta Vene Föderatsiooni armee poolt ei vasta tegelikkusele. Jutt käib ainult Kremli järjekordsest katsest kasutada videosse võetud lipulehvitamist propagandistlikul eesmärgil rahvusvaheliste läbirääkimiste osaliste mõjutamiseks,“ teatas Ukraina kindralstaap.

Kindralstaap teatas, et Pokrovskis hoiavad Ukraina kaitsejõud enda käes linna põhjaosa, mille piiriks on raudtee. Jätkub otsingu- ja ründetegevus vaenlase tegevuskollete hävitamiseks ja vastane kannab olulisi kaotusi.

Möödunud ööpäeval tegid Ukraina sõdurid Pokrovski suunal kahjutuks 104 okupanti. Linn puhastati juba grupist, mis heiskas linna ühes piirkonnas udu kattevarjus Venemaa lipu, teatas kindralstaap.

„Kaitsejõud organiseerivad täiendavad logistikateed Pokrovski ja Mõrnohradi piirkonnas kõige vajaliku meie positsioonidele toimetamiseks,“ öeldakse teates.

Kindralstaabi andmetel on endiselt pingeline olukord ka Harkivi oblastis Vovtšanskis. Vaenlane teeb katseid seal edasi liikuda, kasutades väikeseid jalaväegruppe, löögidroone ja suurtükiväge. Ukrainlased hoiavad aga kindralstaabi teatel kindlalt positsioone.

„Venelaste demonstratiivsed missioonid trikolooridega tähendavad okupantide jaoks ainult üht – Ukraina kaitsejõud hävitavad nad,“ teatas kindralstaap.

Uurimisega kursis olevad isikud teatasid, et läbiotsimised on seotud EL-i raha väidetava väärkasutamise uurimisega.

Portaal Euractiv teatas, et varahommikul toimusid haarangud üle kogu Belgia. Politsei konfiskeeris dokumente ja vahistas kolm inimest. Kriminaaluurimine algas pärast väiteid, et Euroopa välisteenistus ja Euroopa kolledž on väärkasutanud 2021. ja 2022. aastal EL-i avaliku sektori raha.

Uurijaid huvitaval perioodil juhtis Euroopa välisteenistust Hispaania esindaja Josep Borrell. Euroopa kolledži rektor on praegu endine Euroopa välisteenistuse juht ja välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini.

Pärastlõunal lisas portaal, et Mogherini on ka üks vahistatutest. Samuti on kinni peetud kõrge EL-i ametnik Stefano Sannino, kes oli Mogherini ametiajal välisteenistuse peasekretär. Praegu juhib ta Euroopa Komisjoni osakonda, mis tegeleb Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja laheriikidega.

Uurimine on keskendunud asjaoludele, mis on seotud kolledži 3,2 miljoni euro suuruse hoone ostmisega Brügges. Euroopa kolledž ostis hoone 2022. aastal finantsraskuste ajal ja vahetult enne seda, kui Euroopa välisteenistus avaldas hanke, mille tulemusel määrati hiljem kolledžile 654 000 euro suurune rahastus, ütlesid Euractive’ile kaks uurimisega kursis olevat isikut.

Euroopa kolledž on kõrgharidusasutus, mis koolitab paljusid Euroopa ametnikke. Uurijad püüavad välja selgitada, kas Euroopa kolledžit või selle esindajaid teavitati eelnevalt valikukriteeriumidest, mis olid osa EL-i diplomaatilise teenistuse algatatud koolitusprogrammi pakkumismenetlusest, selgitas ajaleht Le Soir.

Uurimist juhtiva Euroopa Prokuratuuri (EPPO) veebilehel avaldatud teatas märgitakse, et „on tugevaid kahtlusi, et programmi pakkumismenetluse käigus rikuti finantsmääruse artiklit 169, mis käsitleb ausat konkurentsi, ning et käimasoleva hankega seotud konfidentsiaalset teavet jagati ühe pakkumismenetluses osaleva kandidaadiga“.

Enne politseioperatsiooni oli EPPO taotlenud mitmelt kahtlusaluselt puutumatuse äravõtmist, mis ka rahuldati.

Euroopa Prokuratuur asutati 2021. aastal. See on EL-ist sõltumatu uurimisasutus, mille ülesanne on võidelda euroliidu rahaga seotud pettuste ja muude liidu finantshuve mõjutavate kuritegude (korruptsioon, rahapesu, piiriülene käibemaksupettus) vastu.

Ametist lahkuv Tallinna abilinnapea Kaarel Oja (SDE) kirjutas ühismeedias, kuidas värske koalitsioon on seadunud kõige prioriteetsemaks spordiobjektiks Veskimetsa ratsakeskuse.

Nimelt kirjutati eile Isamaa ja Keskerakonna poolt vastu võetud koalitsioonilepingusse, et linn seab eesmärgi koostöös riigi ja erasektoriga renoveerida Veskimetsa ratsakeskus. „Paraku on see ilmselge, korraldavad ju igapäevast elu Veskimetsas osaühing Veskimetsa Tall ja sihtasutus Tallinna Ratsaspordikool, mille mõlema juht on Riina Solmani abikaasa,“ kirjutas Oja.

Veskimetsa ratsakeskuse kodulehel on märgitud, et täiskasvanutele korraldab ratsutamistreeninguid Veskimetsa Tall OÜ ning lastele sihtasutus Tallinna Ratsaspordikool. Avalikest andmetest nähtub, et Veskimetsa Tall OÜ tegelik kasusaaja on selle juhatuse liige Peeter Solman, kes on ka sihtasutuse Tallinna Ratsaspordikooli juhatuse liige ja tegelik kasusaaja.

Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ütles ERR-ile, et koalitsioonilepingu punkt pole kuidagi temaga isiklikult seotud, on sõnastatud väga üldsõnaliselt ning keskuses on vaja teha hädapäraseid töid, kuna on hoone on kehvas seisus. Ta lisas, et kuna ratsakeskus on linnavara, on linnal hoolsuskohustus. Solman märkis ka, et varem on kõik abilinnapead käinud ratsakeskust inspekteerimas ja leidnud, et võib-olla tuleks see üldse maha võtta ja uuesti ehtitada.

Oja väiteid peab Solman konkurendi pahatahtlikuks halvustamiseks ning ta märkis, et Oja abilinnapeaks oleku ajal sai Tallinna linnateater, kus töötavad Oja lähikondlased, linnalt renoveerimiseks miljoneid eurosid. „Korruptsioonivastane seadus seab abilinnapeale piirangud huvide konflikti ennetamiseks ja vältimiseks. Mina ametiisiku ülesandeid täites olen alati järginud ja järgin edaspidi nõuet, et mina ega minuga seotud isikud ei saaks mingeid eeliseid minu ametiposti tõttu,“ lausus Solman. Ta lisas, et isegi hüpoteetilise huvide konflikti tekkimisel oleks tal taandumiskohustus, mis välistab ka igasuguse näilise huvide konflikti.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise nn nõusolekuseadus, mille sisuline arutelu kestis suure saalis üle kahe tunni.

Isamaa ja Reformierakonna ühiselt volikogu esimeheks esitatud Tõnis Lukase (Isamaa) poolt hääletas 29 volinikku.

Sotsiaaldemokraatide esindajad tegid ettepaneku valida volikogu esimeheks Toomas Jürgenstein, keda toetas 11 volikogu liiget.

Volikogu aseesimehe valimisel sai Raimond Tamm (Reformierakond) 40 volikogu liikme toetuse, üks liige hääletas tema vastu.

Möödunud nädala kolmapäeval tegi rahandusminister Jürgen Ligi Facebooki postituse, kus kommenteeris sarkastiliselt Ukraina-Venemaa rahuleppe protsessi.

President Volodõmõr Zelenskõi teatas Jermaki tagasiastumisest reede õhtul, kui Jermaki kodu oli Ukraina sõjaaegse suurima, Enerhoatomi korruptsiooniskandaali tõttu läbi otsitud. Uut administratsiooni juhti pole seni nimetatud.

Zelenskõi saabus eile oma esimesele riigivisiidile Iirimaale, kus ta kohtus täna peaminister Micheál Martiniga.

Ukraina presidendi sõnul arutas ta Martiniga Venemaa külmutatud varade teemat. Ta märkis, et on viimane aeg need Ukrainale üle anda. See aitaks tema sõnul Ukrainal usaldusväärselt tagada nii enda kaitse kui ka riigi taastamise. Zelenskõi sõnul tuleks see kasuks mitte ainult Ukrainale, vaid ka partneritele.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil ütles Martin, et Venemaa valitseja Vladimir Putin on näidanud üles täielikku ükskõiksust rahvusvahelise õiguse suhtes. Ta lisas, et väikesed riigid nagu Iirimaa toetuvad julgeoleku ja ohutuse tagamiseks rahvusvahelisele õigusele. Putinil ei tohi kunagi lasta edu saavutada, märkis Martin.

Iirimaa ja Ukraina allkirjastasid täna partnerluslepingu, millega suurendatakse Ukrainale antavat rahalist toetust 125 miljoni euro võrra.

Zelenskõi ütles, et Venemaa täiemahulise sõja lõpetamiseks Ukrainas on praegu paremad võimalused kui kunagi varem. „Praegu on 20 punkti, mida töötati välja Genfis ja täpsustati Floridas, kuid minu nähtu põhjal tuleb mõned asjad veel läbi töötada,“ ütles ta.

Ameerika astub tõsiseid samme sõja ühel või teisel viisil lõpetamiseks, lisas ta, kutsudes Ukraina liitlasi üles saavutama kindlat ja väärikat rahu, mitte pelgalt lahingutegevuse peatamist.

Täna saabusid USA erisaadik Steve Witkoff ja USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner Moskvasse, kus arutatakse rahulepingu punktide üle. Zelenskõi sõnul loodab ta suhelda USA läbirääkimiste meeskonnaga kohe pärast seda, kui nad on kohtunud Venemaa valitseja Vladimir Putiniga.

„Me saame teatud signaale ja kui signaalid toimivad – kui see on meie partnerite suhtes aus mäng –, siis kohtume ehk peagi Ameerika delegatsiooniga. Näeme, millisel tasemel. See sõltub signaalidest,“ rääkis ta.

„Trumpi plaan on väga hea alus (rahukokkuleppe sõlmimiseks) ja me loodame, et suudame sellest kinni pidada,“ tsiteeris Vene riiklik uudisteagentuur TASS Kremli pressiesindajat Dmitri Peskovi enne tänast USA-Venemaa kohtumist.

Samas rõhutas Peskov, et Moskva nõustub rahuga ainult siis, kui see tagab „erioperatsiooni“ eesmärgid. „Me peame saavutama oma eesmärgid ja kõrvaldama meie algatatud sõjalise operatsiooni esmased põhjused,“ lausus ta.

„Me tahame rahu,“ lisas Peskov. „Miks me ei sõlmi kohe rahulepingut? See on väga keeruline. Meie presidendi otsusel käivitada erioperatsioon olid varjatud põhjused. Ja esiteks peame saavutama kokkuleppe, mis käsitleb neid varjatud põhjuseid.“

Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt kinnitas Delfile, et Kruudat enam tagaotsitavaks ei peeta. „Kuivõrd me oleme nüüd temaga ühendust saanud, ei ole ka põhjust teda enam taga otsida,“ märkis ta.

Üks avarii toimus kella 15.30 paiku Tasku kaubakeskuse juures, kus ristmikul põrkasid kokku kaks sõiduautot. Politsei kinnitas, et keegi viga ei saanud.

Teine õnnetus juhtus veidi pärast kella 16 Jõhvi-Tartu-alga tee 132. kilomeetril. Ka seal põrkas kokku kaks sõiduautot ning liiklus oli häiritud. Politsei andmetel ei saanud ka selles avariis inimesed viga.

Mõlema õnnetuse asjaolud on täpsustamisel.

„Teie olete Eesti kaitseväe kullastandard – professionaalsed, usaldusväärsed ja hinnatud nii meie liitlaste kui kogu rahvusvahelise kogukonna silmis,“ tunnustas peaminister. „Teie pühendumus tugevdab Eesti kaitsevõimet iga päev.“

Michali sõnul ei panusta välismissioonidel teenimine mitte ainult ülemaailmsesse julgeolekusse, vaid ka otseselt Eesti enda kaitsesse. Ta tõi näiteks operatsioonid Punasel merel, Vahemerel, Iraagis ja Mosambiigis, mille eesmärk on hoida konflikte meie piirkonnast eemal.

„Eesti on vaba ja turvaline tänu teie tööle ja pühendumusele,“ lausus Michal kaitseväelastele.

Peaminister rõhutas, et julgeolekuolukord on endiselt pingeline – sõda Euroopas kestab juba neljandat aastat ning konfliktid Iraagis ja Aafrikas ei ole kadunud. „Seepärast tõstame märgatavalt Eesti sõjalist valmisolekut – peagi kasvavad meie kaitsekulud enam kui viie protsendini SKT-st,“ selgitas ta.

Peaminister tänas ka sõdurite perekondi ja lähedasi, sest teenistus kodust kaugel tugineb nende toetusele ja mõistmisele. „Teadmine, et lähedased seisavad sinu kõrval, annab kõigele kindlama aluse,“ lisas Michal.

Vastuvõtul osalesid kaitseväelased, kes on teeninud operatsioonidel Inherent Resolve, Brilliant Shield, NATO väljaõppemissioonil Iraagis (NMI), Euroopa Liidu operatsioonidel Aspides ja EUMAM Mozambique ning ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL.

„Pärast peaaegu nelja aastat valu, ootamist ja raskeid katsumusi naasis mu abikaasa Juan Orlando Hernández vaba mehena tänu president Donald Trumpi armuandmisele,“ kirjutas endine Hondurase esileedi Ana García de Hernández teisipäeva varahommikul X-is.

Kohus mõistus Hernándezele 2024. aasta juulis 45-aastase vanglakaristuse. Ta mõisteti süüdi üle kümneaastases koostöös narkokaubitsejatega, kes toimetasid USA-sse tohutus koguses kokaiini.

Delfi kirjutas täna, et uues Tallinna koalitsioonileppes seisab lubadus renoveerida Veskimetsa ratsakeskus, kus ratsabaasi rendib Isamaa Tallinna piirkonna juhi Riina Solmani abikaasa Peeter Solman. Sellele asjaolule juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu praegune abilinnapea Kaarel Oja (SDE).

Enne kohtumist USA erisaadiku Steve Witkoffiga andis Putin mõista, et Ukraina Euroopa liitlased on „sõja poolel“, vahendas CNN. „Nad ise keeldusid rahuläbirääkimistest ja sekkuvad president Trumpi asjadesse,“ lisas ta.

Tõenäolised viitas ta muudatustele, mida Ukraina koos Euroopa liitlastega on Trumpi algsesse 28-punktilisse rahuplaani teinud.

Putin esines ka ähvardusega, et Venemaa suurendab rünnakuid Ukraina sadamatele ja sinna sisenevatele laevadele seoses droonirünnakutega Vene varilaevastiku tankeritele Mustal merel, vahendasid Interfax ja Vedomosti.

„Millised vastumeetmed saavad olla? Esiteks laiendame oma rünnakute ulatust sadamarajatistele ja laevadele, mis sisenevad Ukraina sadamatesse,“ ütles Putin ajakirjanikele. „Kõige radikaalsem viis on Ukraina merest ära lõigata.“

Lisaks ähvardas Venemaa diktaator rünnata Ukrainat abistavate riikide tankereid, kui Vene naftat vedavate tankerite ründamised jätkuvad.

Interfaksi teatel märkis Putin, et Venemaa ei kavatse Euroopaga võidelda, kuid on selleks valmis. „Me ei hakka Euroopaga sõdima, ma olen seda sada korda öelnud. Aga kui Euroopa peaks äkki otsustama võidelda ja alustama, oleme me kohe valmis,“ ütles ta.

Putin lisas, et kui Euroopa alustab Venemaaga sõda, võib tekkida olukord, kus Venemaal pole kellegagi läbi rääkida. „See pole ometi Ukraina. Me tegeleme Ukrainaga kirurgiliselt, ettevaatlikult, nii et... noh, saate aru, eks? See pole sõda sõna otseses mõttes, tänapäevases tähenduses. Kui Euroopa otsustab äkki sõda alustada ja seda teeb, siis võib väga kiiresti tekkida olukord, kus meil pole kellegagi läbi rääkida,“ rääkis Putin.

Pärast ajakirjanikele esinemist läks Putin kohtuma täna Moskvasse saabunud USA delegatsiooniga, et arutada Ukraina rahuplaani.

„Trumpi plaan on väga hea alus (rahukokkuleppe sõlmimiseks) ja me loodame, et suudame sellest kinni pidada,“ ütles Kremli pressiesindajat Dmitri Peskovi täna päeval. Samas rõhutas ta, et Moskva nõustub rahuga ainult siis, kui see tagab „erioperatsiooni“ eesmärgid. „Me peame saavutama oma eesmärgid ja kõrvaldama meie algatatud sõjalise operatsiooni esmased põhjused,“ lausus ta.

„Me tahame rahu,“ lisas Peskov. „Miks me ei sõlmi kohe rahulepingut? See on väga keeruline. Meie presidendi otsusel käivitada erioperatsioon olid varjatud põhjused. Ja esiteks peame saavutama kokkuleppe, mis käsitleb neid varjatud põhjuseid.“

Vladimir Putin: „Nii tore teid näha. Kas te jalutasid linnas ka?“

Steve Witkoff: „Oli ilus jalutuskäik.“

Vladimir Putin: „See oli Juri Ušakov (Putini välisasjade nõunik), kes selle koos Moskva võimudega korraldas. Moskva linnavõimud on õigusega uhked selle üle, mida nad on viimastel aastatel linna arengu heaks teinud. Loodan, et saite seda ise näha.“

Steve Witkoff: „Jah, see on suurepärane linn. Aitäh!“

Seni on Delfi kirjutanud kaheksast Eesti kodanikust, kes olid USA justiitsministeeriumi teatel seotud hiiglasliku miljardipettusega.

Kõikide puhul oli süüdistuse kohaselt tegemist tüssamiseks kasutatavate ettevõtete variomanikega, kes ise kas polnud teadlikud või ignoreerisid märke selle kohta, et on osalised miljardeid dollareid USA maksumaksja raha hõlmavas pettuses. Mõned Eesti kodanikest siiski nähtavasti taipasid asja tagamaad ja töötasid aktiivselt ka uute variomanike värbajana.

Novembris mõisteti USA-s süüdi veel üheksaski pettusega seotud Eesti kodanik Aleksandr Lis, kes tunnistas end olevat kahe ettevõtte tankistiks üheksa kuu jooksul, mis ta Ameerikas veeta jõudis. Kohtudokumentide järgi oli Lis üks neist, kes justkui ise vähemalt esiti ei taibanudki, et millegi illegaalsega tegeleb.

Lis mõisteti süüdi rahapesuskeemis osalemises ning talle määrati kahe aasta ja nelja kuu pikkune vangistus. Vabanemisel, mis peaks toimuma tuleva aasta juunis, saadetakse ta tõenäoliselt tagasi Eestisse, kaasas nõue hüvitada kuue miljoni dollari jagu kahju. Selline summa käis tema nime all olevatest ettevõtetest läbi.

„Me alles alustasime uimastilaevade ründamist ja narkoterroristide ookeani põhja saatmist,“ ütles ta kabinetiistungil president Donald Trumpi kõrval istudes.

Hegseth jätkas USA armee rünnakute õigustamist, kuigi kongressis ja senatis on nii demokraadid kui ka osa vabariiklasi kahtluse alla seadnud seesuguste rünnakute õiguspärasuse.

Eriti suurt tähelepanu on pälvinud 2. septembri juhtum, mil väidetavalt Hegsethi käsul tapsid USA mereväelased ühes paadirünnakus kaks inimest, kes olid eelneva raketirünnaku järel ellu jäänud, olid abitus olekus ega saanud olla USA armeele ohtlikud.

USA sõjapidamise reeglid peavad seesuguseid isikuid tsiviilisikuteks, keda tuleb abitus olukorras aidata, mitte tappa. Rahvusvaheliste seaduste järgi on tsiviilisikute tapmine sõjakuritegu, seda ka siis, kui nad võivad vedada ebaseaduslikku kaupa.

Hegseth ja Trump on tsiviilisikute tapmist õigustanud sellega, et nad kaitsevad Ameerika rahvast narkootikumide ja nende põhjustatud hävingu eest.

Teadaolevalt on USA sõjavägi alates septembrist Kariibi meres ja Vaikse ookeani idaosas läbi viinud 21 rünnakut. Hävitatud on 22 paati ja tapetud on vähemalt 83 tsiviilisikut.

Uimastivedu – ka 2. septembri juhtumi puhul – pole USA kaitseministeerium tõestanud. Samuti pole USA ametlikult Venezuelale sõda kuulutanud.

„Maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesed aru ei saa ning mis külvab ühiskonnas hirmu ja ebakindlust,“ kirjutab Kurm ERRi portaalis avaldatud arvamusloos „Prokuratuur tuleks laiali saata“.

Kurm märgib, et peab nn Isamaa kriminaalasja poliitiliseks sekkumiseks. „Isamaale esitatud kahtlustus on arusaamatu ja kogu aktsioon otsene poliitikasse sekkumine,“ kirjutab ta. Tema hinnangul ei selgitanud olukorda ka juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni ega peaprokurör Astrid Asi intervjuud. „Konkreetsete selgituste asemel kõlasid abstraktsed õigustused.“

Kurm leiab, et võrreldes teiste poliitiliste vabaühendustega pole Isamaaliste MTÜ tegevuses midagi erandlikku. Ta peab problemaatiliseks prokuratuuri seisukohta, et kogu MTÜ kolme ja poole aasta tegevus loetakse üheks teenuseks erakonnale: „Täiesti uskumatu.“

Kurm märgib, et prokuratuur pole selgitanud, miks Isamaaliste MTÜ tegevust hinnatakse teisiti kui näiteks Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) oma: „Seega võib soovi korral vabalt öelda, et SALK-i kogu senine tegevus on olnud teenuse osutamine liberaalsetele erakondadele.“ Samas toonitab ta, et ka teised maailmavaatelised sihtasutused – Mihkelsoni Keskus, SAPTK, Liberalismi Akadeemia – võiksid prokuratuuri loogika järgi sattuda sama tõlgenduse alla.

Kurm hoiatab, et selline praktika võib otseselt mõjutada valimistulemusi: „Kui üks erakond satub juriidilise isikuna vahetult enne valimisi kohtu alla, nagu praegu võib juhtuda Isamaaga, võib see otsustada mitte ainult valimiste võitja, vaid ka selle, kas järgmine valitsus tuleb konservatiivne, liberaalne või midagi vahepealset.“

Veelgi murettekitavam on tema sõnul see, et prokuratuur annab endale õiguse määratleda, mille puhul on tegemist erakonnale osutatava teenusega. „Sisuliselt on Pern reserveerinud endale õiguse mistahes erakonna reitingut mistahes ajahetkel korrigeerida,“ kirjutab Kurm.

Kurm osutab, et mitmed karistusõiguse mõisted – „teenus“, „seotud isik“, „mõjuvõimu kasutamine“ – on ebamäärased ning prokuratuur täidab neid sisuga jooksvalt. Tema sõnul on see loonud „hirmuühiskonna, kus ametnikud ja ettevõtjad ei julge enam isegi vabalt rääkida, rääkimata tegutsemisest“.

Kurm tunnistab, et prokuratuuri täielik kaotamine oleks radikaalne, kuid peab vajalikuks riigiprokuratuuri likvideerimist. „Alles jääksid ringkonnaprokuratuurid, kes alluksid otse justiitsministrile,“ kirjeldab ta. See looks tema sõnul selgema poliitilise vastutuse ja parandaks sisekontrolli.

Kurm lõpetab karmilt: „Arvan liialdamata, et see, mis praegu Isamaa ümber toimub, on kõige tõsisem demokraatia kriis taasiseseisvumisjärgses Eestis.“ Tema hinnangul liigub Eesti „tagasi sinna, kust me end 1991. aastal välja murdsime“.

Vestlus toimus Kremlis suletud uste taga ja lõppes Moskva aja järgi veidi enne kella 1 öösel.

Venemaa poolelt osalesid kohtumisel Putini abi Juri Ušakov ja välisasjade nõunik Kirill Dmitrijev ning USA poolelt president Donald Trumpi väimees, kinnisvaraarendaja Jared Kushner.

Ušakov ütles kohtumise järel, et see oli kasulik ja informatiivne.

„Meie president lõpetas äsja vestluse kahe president Donald Trumpi esindaja, Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Vestlus oli väga kasulik, konstruktiivne ja väga informatiivne ning see kestis mitte viis minutit, vaid viis tundi,“ rääkis Ušakov ajakirjanikele.

Ušakovi sõnul arutati Ukraina sõja kontekstis ka territooriumide küsimust. „Me arutasime konkreetselt territoriaalseid küsimusi, ilma milleta me kriisile lahendust ei näe,“ vahendab Ušakovi sõnu Interfax.

Küsimustele, kas pooled on jõudnud rahule lähemale, vastas Ušakov: „Mitte kaugemale, see on kindel. Mitte kaugemale, see on kindel. Aga nii Washingtonis kui ka Moskvas on veel palju tööd teha.“

Putini abi jutustas ka, kuidas kohtumine algas Trumpi esindajate poolt presidendi tervituste ja parimate soovide edastamisega Vladimir Vladimirovitšile. „Ja meie president omakorda palus edastada Trumpile sõbralikud tervitused,“ märkis Ušakov.

Ta lisas: „Ja loomulikult edastas ta mitte pelgalt sõbralikke tervitusi, vaid palus edastada ka terve rea olulisi poliitilisi signaale, millest tema esindajad annavad kindlasti [Valgele Majale] teada.“

Ušakovi väitel leppisid pooled kokku, et läbirääkimiste sisu täpsemalt ei avalda.

USA pool ei ole veel kõnelusi kommenteerinud.

Vladimir Putin: „Nii tore teid näha. Kas te jalutasite linnas ka?“

Steve Witkoff: „Oli ilus jalutuskäik.“

Vladimir Putin: „See oli Ušakov, kes selle koos Moskva võimudega korraldas. Moskva linnavõimud on õigusega uhked selle üle, mida nad on viimastel aastatel linna arengu heaks teinud. Loodan, et saite seda ise näha.“

Steve Witkoff: „Jah, see on suurepärane linn. Aitäh!“

Kohtumise eel süüdistas Putin Euroopa liidreid katsetes blokeerida USA pakutud rahulepingut. „Nad ise keeldusid rahuläbirääkimistest ja sekkuvad nüüd president Trumpi asjadesse,“ ütles Putin, viidates ilmselt Ukraina ja Euroopa tehtud muudatustele Trumpi algsesse 28-punktilisse rahuplaani.

Ühtlasi teatas Putin, et Venemaa suurendab rünnakuid Ukraina sadamatele ja laevadele.

Täiendamisel!

Kohtumisel arutatakse ka võimalust vahetada territooriume Venemaa ja Ukraina vahel ning muid küsimusi, mis on jäänud lahendamata Valge Maja ja Kiievi vahel, kirjutab Wall Street Journal. Pühapäeval enne kohtumist teatas väljaanne Axios, et Florida läbirääkimiste teemadeks on territooriumid ja julgeolekutagatised Ukrainale.

Arstid hindavad, et valikulise mutismi ja autismi diagnoosiga väikelaps vajab puudeastet ja tugiteenuseid. Riigi ja omavalitsuse ametnikud aga veeretavad omavahel palli, kes peaks last aitama, sest riiklikult korraldatud tugisüsteemi pole.

2020. aasta septembris vahistas Eesti politsei Tallinna sadamas Soome-Hiina ärimehe. Samal ajal vahistati ka kaks eestlast. Kõiki kolme kahtlustati spionaažiga seotud kuritegudes. Juhtum tõi päevavalgele operatsiooni, mis sihtis NATO sõjalist teavet. Kaks eestlast mõisteti mitmeks aastaks vangi. Soome-Hiina ärimees aga süüdistust lõpuks ei saanud.