Abilinnapea Järvani (Isamaa) FPV-droon läks juuni lõpus Tallinnas Uus-Veerenni pargis lennu ajal kaduma. Otsimiskuulutuse peale laekus vihjeid nähtud droonist, kuid nende abil lennumasinat leida ei õnnestunud.

Delfi uudise järel selgus, et drooni leidis trennist koju kõndinud peaminister Kristen Michal (Reformierakond), kelle turvameeskond võttis selle esialgu hoiule. Viimased võtsid Järvaniga ühendust ja tagastasid talle kadunud vara.

Nüüd uurib juhtunut transpordiamet.

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe ütles Delfile, et juhtumi osas ei ole menetlust veel alustatud, kuid see ei tähenda, et Järvan pääseks aru andmata. „Antud juhtumi puhul me hetkeseisuga menetlust alustanud ei ole. Selle põhjuseks on hetkel laual olevate menetluste suur maht ning sellises olukorras tuleb paratamatult teha valikuid ja seada prioriteete,“ selgitas Salumäe.

„See ei tähenda aga kindlasti seda, et antud juhtum jääks üldse meiepoolse tähelepanuta,“ rõhutas ta. „Esimesel võimalusel püüame välja selgitada kõik selle lennuga seotud asjaolud ning kindlasti suhtleme ka lennutajaga.“

Salumäe märkis, et mehitamata õhusõidukite reeglid kehtivad kõikidele käitajatele ühtemoodi ja seda olenemata ametikohast, staatusest või tegevusest. „Kõiki tuvastatud mehitamata õhusõiduki rikkumisi menetleb transpordiamet vastavalt lennundusseadusele,“ lisas ta.

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor nentis, et praegu on droonidega seotud juhtumeid palju ning pani südamele, et droonilennutajad tutvuksid lennutamisega seotud ohutusreeglitega transpordiameti kodulehel.

SBU teatel puhkes pansionaati rajatud kompleksis rünnaku järel ulatuslik tulekahju.

Esialgsetel andmetel viibis tugevalt kindlustatud rajatises rünnaku ajal umbes sada Vene sõjaväelast ning seal asus üle 70 sõiduki. Kompleksi kaitsesid relvastatud valvurid, kontrollpunktid, insenertõkked ja maa-alused varjualused.

SBU hinnangul halvab selline operatsioon vaenlase juhtimissüsteeme, sunnib neid suunama lisajõude oma objektide kaitsesse ning raskendab oluliselt FSB üksuste logistikat ja varustamist.

Ohvrite arvu ega rünnaku täpset asukohta pole avalikustatud, samuti pole väiteid sõltumatult kinnitatud ning Venemaa pole juhtunut kommenteerinud.

Venemaa okupeeris suurema osa Hersoni oblastist 2022. aasta täieulatusliku sissetungi avanädalatel. Ehkki Ukraina vabastas sama aasta novembris Dnipro jõe läänekalda koos oblasti pealinnaga, asub jõe idakallas endiselt okupatsiooni all.

Okupeeritud ala moodustab olulise osa Venemaa maismaakoridorist Krimmi ning seal asuvad Lõuna-Ukrainas sõdivate Vene vägede sõjaväebaasid ja logistikasõlmed.

9. juuli 2026. Sillamäe vanalinna kooli erivajadustega laste vanemad tulevad kokkulepitud ajaks linnavalitsusse, et kohtuda linnapeaga, kes lubas vastata kõigile kooli ümberkorraldustega seotud küsimustele. Meer kohale aga ei ilmu – tuleb välja, et tal on hoopis puhkus.

Sumõ linnas tabas 20. juuli õhurünnak elamurajooni, teatas Sumõ oblasti sõjaadministratsiooni juht Oleh Hrõhorov.

„Sumõ linnas kõrghoone lähedal toimunud Vene rünnakus said vigastada kaks täiskasvanut ja neli last. Vigastada saanud 8-aastane poiss ja 16-aastane tüdruk saavad haiglates arstiabi. Vigastused ei ole tõsised,“ kirjutas Hrõhorov Telegramis.

Pärast seda jätkas Vene armee rünnakut ja viis läbi veel kaks rünnakut samas linnaosas.

Ühe tagajärjel puhkes Epitsentri kaubanduskeskuses ulatuslik tulekahju. „Sumõ kaubanduskeskus on tõesti leekides. Tulekahju on ulatuslik. Esialgsetel andmetel ohvreid ega vigastatuid pole. Sündmuskohal töötab riiklik eriolukordade teenistus,“ teatati uudisteagentuurile Interfax-Ukraina.

Kohalike kanalite kohaselt viidi Epitsentrile suunatud rünnak läbi FPV drooniga.

„Politsei palub kodanikel mitte läheneda õnnetuspaigale, kuna edasiste rünnakute oht püsib,“ teatas Sumõ oblasti politsei kommunikatsiooniosakond avalduses. Politsei tuletas meelde, et õhurünnakuhäire või vaenlase droonide nägemise korral tuleks viivitamatult varjuda, vahendab Informator.

Venemaa ründaski hiljem Sumõs päästjaid, kes kaubanduskeskust kustutasid. Hävis üks ja sai kahjustada teine päästeauto.

USA ametniku sõnul sõidab Patel 14.–15. oktoobril Moskvasse ja Peterburi, kus teda võõrustab tõenäoliselt Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB).

Teine asjaga kursis olev isik kinnitas väljaandele Politico, et Patel kavatseb sügisel külastada Moskvat ja Peterburi.

Ei ole selge, kas Patel kohtub Venemaa liidri Vladimir Putiniga või mõne tema kõrge poliitilise nõunikuga. Samuti ei ole selge, millised teemad päevakorras oleks.

Patel on juba president Donald Trumpi esimesest ametiajast saadik olnud seotud vastuoluliste Venemaaga seotud küsimustega, sealhulgas püüdnud heita kahtlust uurimistele, milles üritati välja selgitaada, kas Trump tegutses Venemaaga koostöös, et aidata tal võita 2016. aasta valimised. Patel on teinud mitmeid vastuolulisi reise, mis on püüdnud Kongressi tähelepanu.

Venemaa kõrgemate ametnikega ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga on kohtunud viimasel ajal ka Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner, püüdes tulutult vahendada rahulepingut, mis lõpetaks Venemaa sõja Ukraina vastu.

Ka Ukraina ametnikud kohtusid Trumpi saadikutega mitu korda, sealhulgas käesoleva aasta veebruaris ja märtsis.

Venemaa jäi oma maksimaalsete nõudmiste juurde, nõudes sealhulgas, et Ukraina loovutaks tema kontrolli all oleva territooriumi Ida-Donbassi piirkonnas. Kiiev lükkas selle ettepaneku tagasi.

Sellest ajast alates on Ukraina suurendanud survet Kremlile, sealhulgas Venemaa varjulaevastikule ja naftataristule, mis on viinud ulatusliku kütusepuuduseni Venemaal ja Ukrainas okupeeritud aladel.

Nicaragua pikaajaline president Daniel Ortega teatas, et riigis ei korraldata enam valimisi, et takistada opositsiooni võimule tulekut. 80-aastane autoritaarne liider, kes on olnud ametis alates 2007. aastast, ütles ka, et teeb koostööd enda kontrolli all oleva kongressiga, et võtta vastu uusi seadusi, mis ehitaksid müüri opositsiooni vastu.

Ortega tegi selle avalduse pühapäeval 1979. aasta Nicaragua revolutsiooni 47. aastapäeva ametlikul tseremoonial, vahendab Reuters. Revolutsiooni käigus aitas ta kukutada Anastasio Somoza brutaalset diktatuuri.

Kõnes tuhandete riigiteenistujate ees, keda kohaliku meedia andmetel oli osalema sunnitud, ütles Ortega: „Siin ei toimu enam valimisi, et nad [opositsiooniparteid] ei saaks üritada valitsust ja võimu enda kätte haarata.“

„Me teeme seaduste väljatöötamisel koostööd Rahvusassamblee ja asjaomaste institutsioonidega, sest me vajame seadusi, mis ehitaksid müüri, tõkke riigipöörde kavandajate ja oma riiki maha müüvate reeturite vastu,“ lisas ta.

Kuigi tema valitsusaega ja tema abikaasa ning „kaaspresidendi“ Rosario Murillo valitsusaega on juba iseloomustanud demokraatia järkjärguline nõrgenemine, peavad paljud tema avaldust märkimisväärseks retooriliseks eskaleerumiseks.

„Selle otsusega on Ortega ja Murillo kinnitanud riigi ülemineku täieõiguslikuks perekonnadiktatuuriks,“ ütles Tiziano Breda, vabaühenduse Armed Conflict Location and Event Data Ladina-Ameerika vanemanalüütik.

Valimised pidid toimuma järgmisel aastal, kuid Ortega ei täpsustanud, kas need tühistatakse või kas opositsioonil keelatakse neil osaleda – mis on praktikas juba juhtunud. 2021. aasta valimiskampaania ajal keelustas tema režiim erakonnad ja vangistas kõik opositsiooni presidendikandidaadid.

„Ortega ja Murillo kardavad ilmselt mõtet, et vähimgi poliitiline avatus võiks luua tingimused eriarvamuste avaldumiseks ja ohustada nende võimuhaaret, mis võib viidata sellele, et nende niigi nõrk toetus kodumaal langeb veelgi,“ rääkis Brenda. „Seetõttu on nad otsustanud võltsitud valimiste korraldamise asemel valimiskonkurentsi hoopis täielikult kaotada.“

Eelmisel aastal surus Ortega läbi rea põhiseaduslikke reforme, mille hulka kuulus presidendi ametiaja pikendamine viielt kuuele aastale ning tema abikaasa, tollase asepresidendi, edutamine „kaaspresidendi“ ametikohale. USA nimetab nende valitsust „Murillo-Ortega diktatuuriks“.

Telegrami kanalid teatasid kohalikele elenikele viidates plahvatustest ja tulekahjust.

Tulekahju puhkes kohaliku soojuselektrijaama ja Novolipetski Metallurgiakombinaadi (NLMK) piirkonnas.

Lipetski oblasti kuberner Igor Artamonov teatas, et põlengu pindala on 2500 ruutmeetrit „tootmisobjektide territooriumil lagedal platsil“.

„Minu jaoks oli ootamatu teada saada, et meil oli härra ministriga konflikt. Ma pidasin meie suhteid töiseks: keeruliste küsimuste ja erinevate seisukohtadega. Nii peabki suure sõja ajal kahe institutsiooni vahel olema. Kui ma olen kedagi millegagi solvanud, siis Mõhhailo Albertovõtš, andke andeks. Olen mõnikord karm. Aga palun ka teid ja kõiki, kes seda lugu kaasaelamisega jälgivad, ärgem keskendugem isiklikule, vaid globaalsele. Võidule,“ kirjutas Sõrskõi.

Sõrskõi sõnul on sõja viimine kahe isiksuse vastasseisuni suurim teene vaenlasele.

„Ja teine mõte, millest saab alguse kõik, mida ma edasi ütlen: sõda võidetakse reaalse tööga, mitte avaliku draamaga selle ümber. Seetõttu ei tule edasi juttu suhetest, vaid tööst. Alustame põhiasjadest, mis on vaidlustes kaduma läinud. Kaitseministeerium tegeleb vägede varustamise, hangete, poliitika väljatöötamise ja tsiviilkontrolliga Ukraina relvajõudude üle. See on tohutu töö, ilma milleta armee ei sõdi. Minister ei pea olema isiklikult eesliinil ega pea olema sõjastrateeg. See ei ole tema ülesanne ega tema vastutus. Sõjastrateegia, operatsioonide planeerimine, olukord rindel on seaduse järgi minu vastutus kõrgema ülemjuhataja ees. Kauglöögid, Krimmi isoleerimine – sellega tegelevad Ukraina relvajõud, SBU, HUR ja Ukraina riiklik piirivalveteenistus ning seda koordineerime kõrgem ülemjuhataja ja mina. Mitte sellepärast, et ma „ei lase“ kellelgi edu saavutada, vaid sellepärast, et nii on üles ehitatud institutsionaalsed protsessid kõigis maailma armeedes,“ teatas Sõrskõi.

Sõrskõi lisas, et teda süüdistatakse asjatult strateegia puudumises, sest tema sõnul kannab ta strateegiast ette kõrgemale ülemjuhatajale ja selle tulemust on näha rindel.

„Ma olen armees teeninud üle 40 aasta. Ma olen armeeinimene: ma ei esita oma ülemusele ultimaatumeid ega juhi vägesid sõnumirakenduste kaudu. Miljoniarmeed ei juhita WhatsAppis. Seda juhitakse staabi, käskude ja kohapealsete komandöride vastutuse kaudu. Üks hiljutistest otsustest: ma delegeerisin korpuste komandöridele volitused muu hulgas sõjaväelaste üleviimiseks korpuste piires. See on manuaalse juhtimise vastand,“ teatas Sõrskõi.

„Kõige kummalisem etteheide, mida ma olen kuulnud, on see, et mina ei tahtvat sõdida droonide abil. Mehitamata süsteemide jõud eraldi väeliigina lõin mina. Ma pakkusin isiklikult presidendile Madjari kandidatuuri, et panna ta mehitamata süsteemide jõudude etteotsa. See oli ebapopulaarne otsus ja ma võtsin selle täielikult enda peale. Miks just tema? Sest ta mitte ainult ei ole käinud läbi sõdurist ohvitserini jõudmise teed, vaid on loonud ainulaadse üksuse ja tal on oma visioon. Tulemust näeme me kõik iga päev. Inimene, „kes ei taha sõdida droonidega“, ei loo maailma esimesi eraldi mehitamata süsteemide vägesid ega määra selle etteotsa komandöri kõigi sõjalise hierarhia traditsioonide vastaselt,“ kirjutas Sõrskõi.

Samas teatas ta, et tõel on ka teine osa, millest peab rääkima just tema, sest lahinguvälja tulemus on seaduse järgi tema vastutada.

„Droonid annavad praegu suure osa löökidest. See on fakt. Aga et valmistada lahinguväli ette droonide tõhusaks tööks, on vaja suurtükke, miinipildujaid, insenerivahendeid, õhutõrjet, raadioelektroonilist võitlust ja veel kümneid asju. Kindralstaap esitab ministeeriumile täieliku nimekirja sellest, mida on sõjaks vaja. Hankida tuleb kõike, mitte ainult seda, mis on praegu moes. Me ei sõdi tingliku väikeriigiga. Meie vastas on kõiges ülekaalukas vaenlane, kes sõdib muu hulgas nii suurtükiväe, lennuväe kui ka jalaväega. Ma ei saa viia miljoniarmeed kahe kuuga droonidele üle ja öelda: nüüd sõdime nii. Peale selle, et see oleks selge avantüür, on mistahes sellise ulatusega eksperimendi hind meie maad ja meie inimesed,“ kirjutas Sõrskõi.

Alates 16. juulist toimuvad Kiievis ja teistes Ukraina linnades meeleavaldused, kus nõutakse Fedorovi ennistamist kaitseministri ametisse ja Sõrskõi vallandamist.

President Volodõmõr Zelenskõi on tunnistanud, et Fedorov ja Sõrskõi ei suutnud leida ühist keelt ning lahinguvälja ja mobiliseerimisprobleemid jäid lahendamata.

USA Keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et USA väed andsid löögid Iraani juhtimiskeskustele, merevõimekustele, rakettide ja droonide väljalaskmiskohtadele ning õhutõrjesüsteemidele, vahendab Guardian.

„Kommertsaluste transiidid läbi elutähtsa rahvusvahelise merekoridori jätkuvad. Alates mai algusest on CENTCOM-i jõud aidanud kaasa umbes 900 kommertsaluse ja 450 miljoni barreli toornafta transiidile,“ teatas CENTCOM. „Ameerika väed jäävad kohale ja on valmis võtma Iraani vastutusele lubamatu agressiooni eest tsiviilmeremeeste vastu, kes püüavad väina vabalt ja avalikult läbida.“

Iraani revolutsiooniline kaardivägi teatas, et pärast plahvatusi süttis kaks Hormuzi väina lõunapoolset mereteed mööda läbida püüdnud naftatankerit.

Kaardivägi lisas, et väin jääb suletuks nii kaua, kuni jätkub USA sõjategevus piirkonnas.

Ühendkuningriigi merekaubandusoperatsioonide keskus (UKMTO) teatas, et ühe pihta saanud tankeri meeskond hülgas aluse ja siirdus päästepaatidesse. Tanker sai pihta tundmatu lendkehaga kaheksa meremiili kaugusel Omaani rannikul asuvast Limah’st kirdes.

USA andis oma kodanikele ülemaailmse hoiatuse seoses kasvanud pingetega Lähis-Idas ja „ettenägematu eskalatsiooni võimalusega“.

Iraani revolutsiooniline kaardivägi teatas, et ründas USA sõjalisi sihtmärke, sealhulgas õhutõrjesüsteeme, Bahreinis ja Kuveidis. Samuti ründas Iraan USA sõjalist objekti Jordaanias.

Jeemeni huuthi mässulised kuulutasid aga eile välja Saudi Araabia vastase mereblokaadi Punasel merel, mis seab rahvusvahelised energiaturud potentsiaalselt veelgi suurema surve alla.

Eelmisel nädalal süüdistasid Iraani toetatud huuthid Saudi Araabiat Jeemenis Sanaa rahvusvahelise lennuvälja pommitamises, et takistada Iraani lennukit maandumast. Lennukis olid väidetavalt huuthide juhid, kes käisid Iraani ülemjuhi, ajatolla Ali Khamenei matustel. Lennuk maandus küll teisele lennuväljale, aga huuthid vastasid kiiresti droonirünnakutega Saudi Araabia Abha lennuväljale.

Üks administratsiooni ametnik ütles varem, et Kanada on ainus riik peale Hiina, kes on Trumpi varasematele tollidele vastanud, ja tuleb seega vastutusele võtta, vahendab Associated Press.

Uued tollid ei laiene energiatoodetele, potasele, kalale ja kriitilise tähtsusega maavaradele, aga pannakse ka kaupadele, mida varem kaitses tollide eest USA-Mehhiko-Kanada kokkulepe ehk USMCA. USA seda 2020. aastal sõlmitud kokkulepet ei pikendanud, mis kutsus esile uued läbirääkimised, mis võivad kesta 2036. aastani.

Valge Maja teatas, et tollid hakkavad kehtima 30 päeva pärast. See tähendab, et läbirääkimisteks on aega, sest Trump ei tee oma väljakuulutatud tolle alati teoks.

Kanada peaminister Mark Carney ütles, et tema valitsus usub vaba ja õiglase kaubanduse kasulikkusesse ning Kanada on valmis Trumpi administratsiooniga läbi rääkima.

„See kaubandusvaidlus on suurendanud perekondade kulusid eriti USA-s,“ ütles Carney. „Kanada on valmis tihedalt suhtlema, et tegelda USA-ga esil olevate küsimustega meie kodanike vastastikuse kasu nimel.“

Suurbritannia kuninglik merevägi jälgis seda tegevust ja jätkab aluse jälgimist tähelepanelikult, teatas kaitseministeeriumi esindaja, vahendab BBC News.

Vene fregatti Neustrašimõi jälgis ka Prantsusmaa sõjalennuk, mis võttis sellega raadio teel ühendust ja nõudis kavatsuste selgitamist.

BBC andmetel teavitas Vene laev enne tule avamist oma kavatsusest kuningliku mereväe patrulllaeva HMS Tyne. Vene laev nõudis, et HMS Tyne liiguks ohutumasse kaugusse, mida see tegi. Vene laeva lahinglaskmised toimusid rahvusvahelistes vetes ja kestsid 30 minutit.

Tallinna linnakantsleri Kairi Vaheri sõnul lähtuti kommunikatsiooniosakonna juhi valikul kandidaadi varasemast kogemusest. „Kasutasime juhi leidmiseks sihtotsingut, et leida täpselt sobiva taustaga inimene. Oluline oli ka kriisikommunikatsiooni juhtimise oskus ning avaliku sektori tundmine,“ ütles ta.

Rasmus Ruudal on enam kui 25-aastane kogemus kommunikatsiooni- ja meediavaldkonnas, viimati töötas ta valitsuse kommunikatsioonibüroo direktorina. Aastatel 2008–2022 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik ja hiljem juhataja. Varem töötas Ruuda Baltic News Service’i majandusuudiste toimetajana ning Eesti Põlevkivi pressiesindajana.

Kommunikatsiooniosakond korraldab Tallinna linna välis- ja sisekommunikatsiooni, meediasuhteid, digikanalite ja sotsiaalmeedia sisu, multimeedialahendusi ja kriisikommunikatsiooni. Samuti täidab osakond kommunikatsioonivaldkonna kompetentsi- ja tugikeskuse rolli, nõustades ja toetades linna asutusi strateegilise kommunikatsiooni kavandamisel ja elluviimisel ning edendades ja korralduste kommunikatsioonipraktikate kogu linnaorganisatsioonis.

Selle aasta märtsist kuni juuni lõpuni juhtis strateegiakeskuse linnadiplomaatia ja kommunikatsiooni osakonda endine ajakirjanik Elo Ellermaa, kes lahkus ametist visioonide erinemise tõttu. Alates juulist toimivad linnadiplomaatia ja kommunikatsioon taas eraldi osakondadena.

„Ma ei tunne, et mul oleks jõudu võtta lõhestatud rahva ühendamise ajalooline vastutus, ja nii ei ole ma võimeline kutset vastu võtma,“ teatas Polgár sotsiaalmeedias, vahendab AFP.

„Ma teen kõik, mis on minu võimuses uue, sõltumatu ja lugupeetud vabariigi presidendi toetamiseks nende eesmärkide saavutamisel,“ lisas Polgár.

„Tema otsus on kahetsusväärne, aga ma austan seda,“ kirjutas Magyar sotsiaalmeedias.

Neljapäeval 50-aastaseks saav Polgár oli 25 aastat naismaletajate maailma edetabeli tipus ja on Ungaris laialdaselt austatud.

Magyar pälvis sel viisil presidendikandidaadi esitamise pärast kriitikat. Enne seda oli ta lubanud sel teemal avalikkusega konsulteerimist. Pärast Polgári äraütlemist vabandas Magyar „kommunikatsioonivigade“ eest, aga kinnitas, et tema erakond Tisza küsib Ungari rahvalt soovitusi.

„Paistab, et Péter Magyar tegi oma peaministriameti esimese kommunikatsiooniprohmaka, kui pani kandidaatide esitamise protsessist arusaamisega mööda,“ kommenteeris mõttekoja Iránytű Intézet vanemanalüütik Szabolcs Pék. „Lõpuks tegi Polgár pakkumist tagasi lükates Magyarile teene... Ma oletan, et Tisza püüab oma toetajaid järgmisse valikusse rohkem kaasata.“

India välisministeerium teatas hiljem oma avalduses, et New Delhi teatas sügavast murest ja ühemõttelisest hukkamõistust Golden Leo ründamisele, mille tagajärg oli nelja indialase elu traagiline kaotus, ning rõhutas, et sellised rünnakud õõnestavad rahvusvahelise merekaubanduse ohutust, julgeolekut ja stabiilsust, vahendab India uudistekanal NDTV.

„Venemaa asjuril paluti edastada oma võimudele India tõsine mure, et kommertslaevanduse sihikule võtmine ja süütute tsiviilisikute elude kaotus selle tagajärjel on vastuvõetamatu ja seda tuleb vältida,“ öeldakse India välisministeeriumi avalduses.

Laeva 17 meeskonnaliikme hulgas oli viis indialast. Vene raketilöögi tõttu hukkusid üheksa meeskonnaliiget: neli indialast ja viis süürlast ning Ukraina loots.

Esmaspäeval peetud kõnes tõdes värske peaminister, et on kümne aasta jooksul kuues inimene selles ametis, kuid kavatseb oma valitsusele siiski koostada kümneaastase plaani. Esimeste sammude seas kuulutas ta teisipäeval välja plaani kärpida elektriarveid. Alates oktoobrist ei võeta majapidamiste elektriarvetelt enam tulumaksu, mis seni oli 5%.

Laev asus umbes 20 meremiili ehk 37 kilomeetri kaugusel Rumeenia rannikust riigi majandusvööndis, kui seda rünnati. Pärast pihta saamist puhkes 3790-tonnisel alusel tulekahju ja see põleb endiselt, vahendab Romania Insider.

Rumeenia eriolukordade ameti teatel sai laev suuri kahjustusi ja tekil puhkes tulekahju. Meeskond varjus laeva ühte ossa ega saanud enam oma evakuatsioonivahendeid kasutada. Rumeenia alustas pärast Constanța merepääste koordinatsioonikeskuse kaudu teate saamist ulatuslikku otsingu- ja päästeoperatsiooni. Laevaga peeti sidet teise, lähedal asunud kaubalaeva kaudu.

Constanța merepääste koordinatsioonikeskus mobiliseeris Rumeenia rannikuvalve- ja päästelaevad. Tänu soodsale ilmale sai välja saata ka helikopterid.

Sündmuskohale jõudnud päästelaev Apollo lasi vette kaks päästeparve ja evakueeris edukalt kõik 17 meeskonnaliiget. Kolm neist vajasid kiirkorras arstiabi: kahel olid põletushaavad 10-15% kehast ning kolmandal mitmeid vigastusi ja verejooks.

President Dan kinnitas X-is, et Egiptusest Aleksandriast väljunud Gas Lisbon, mis oli teel Ukraina Reni sadamasse, sai pihta väljaspool Rumeenia territoriaalvesi. Dan lisas, et Rumeenia riiklikud institutsioonid teevad kindlaks kõik juhtumi asjaolud, põhjused ja süüdlased, aga tõenäoliselt on see tema sõnul osa Venemaa ebaseaduslikust agressioonisõjast Ukraina vastu.

Galațis asuva Alam-Doonau jõeadministratsiooni allikad ütlesid, et laeva ründas meredroon, mille päritolu ei ole teada.

Laev on praegu ankrus ja teisi on selle eest hoiatatud.

Mees ründas kreeka päritolu ameeriklastest meest ja naist noaga Akropoli muuseumi sissepääsu lähedal. Naine said kergeid jalavigastusi ja mehel on tõsisemad käevigastused, teatas politsei Associated Pressi vahendusel.

Ründaja vahistati ja ohvrid viidi haiglasse. Ründaja isikut esialgu ei avalikustatud, aga politsei teatel näib tal olevat psühholoogilisi probleeme.

Ateena Akropoli mäel asub 2500 aastat vana Parthenoni tempel ja muid ajaloomälestisi, mida külastab miljoneid turiste. Eelmisel aastal oli neid kokku 4,6 miljonit.

Ametkondade sõnul on uue mudeli eesmärk paigutada kiirabibrigaadid senisest paremini tegeliku vajaduse järgi, tuua abi inimestele lähemale ning vähendada piirkondlikke erinevusi kiirabiteenuse kättesaadavuses. Plaanis on suurendada kiirabibaaside arvu ning teenust liigutada mitmes piirkonnas inimestele lähemale.

2028. aasta võrgumudelis lisanduvad kiirabibaasid kõigis neljas regioonis. Uute baaside asukohad valitakse selle järgi, kus need parandavad abi kättesaadavust kõige enam, arvestades vahemaid, rahvastiku paiknemist, kutsekoormust ja seniseid kohalejõudmise aegu.

„Patsiendi jaoks on kõige olulisem, et vajalik abi oleks kiiresti kättesaadav sõltumata tema elukohast. Selle saavutamiseks peame vaatama kiirabivõrku tervikuna – baaside paiknemist, brigaadide koosseisu, päevast ja öist koormust ning erivõimekusi,“ ütles terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimers.

Kiirabi koormus ei jagune ööpäeva jooksul võrdselt. 2025. aastal toimus 64% kiirabikutsetest päeval ja 36% öösel, mistõttu eristatakse uues mudelis senisest selgemalt päevast ja öist brigaadivõrku. Kuna päevasel ajal toimub enamik väljakutsetest, siis muutub päevane brigaadivõrk suuremaks. Öine võrk on seega väiksem, kuid ametkondade sõnul säilitatakse valmisolek osutada abi kogu Eestis.

Uues võrgumudelis on kavandatud valdavalt kaheliikmelised brigaadid, kuid piirkondades ja olukordades, kus selleks on vajadus, jätkavad tööd ka kolmeliikmelised brigaadid. Tegemist on ametkondade sõnul paindlikuma paiknemis- ja töökorraldusega, mis võimaldab kiirabibrigaade paigutada inimestele lähemale ning katta paremini piirkondi, kus senine võrk ei taga piisavalt ühtlast kättesaadavust.

Tõsisemate juhtumite puhul on planeeritud brigaade toetama reanimobiilid ning igasse piirkonda lisanduvad arstliku toe brigaadid.

Uues mudelis on eraldi arvestatud kiirabivõrgu erivõimekustega. See tähendab, et kogu Eestit on kavandatud katma nelja piirkonda jaotatud välijuhid, esmase abi brigaadid, arstliku toetuse brigaadid ja reanimobiilid. Need toetavad igapäevaseid kiirabibrigaade raskemates seisundis patsientide, suurema koormuse ja keerulisemate sündmuste korral.

Esmase abi brigaadidel on oluline roll väikesaartel, kus püsiva täismahulise kiirabibrigaadi hoidmine ei ole rahvastiku paiknemist ja kutsekoormust arvestades otstarbekas. Kohapealne brigaad saab alustada abi andmist enne täiendava kiirabiressursi saabumist või patsiendi transportimist. Ametkondade sõnul on see eriti oluline piirkondades, kus ilmastik, geograafilised tingimused või transpordiühendused võivad mõjutada abi kohalejõudmise aega.

Täiendavalt jätkuvad ka kiirabibrigaadide tööks mõeldud telemeditsiinilise toe ning e-kiirabi arendused, mis aitavad tagada ühtse kiirabiteenuse osutamist üle Eesti.

Seoses kiirabivõrgu uuendamisega plaanib tervisekassa uute kiirabi rahastamise lepingute sõlmimiseks kuulutada välja avaliku konkursi hiljemalt selle aasta 30. septembriks.

Seni kehtivad lepingud kiirabiteenuse osutamiseks kuni 2027. aasta 31. detsembrini. Kehtivate kiirabi rahastamise lepingute pikendamise eesmärk on tagada kiirabi kui elutähtsa teenuse tõrgeteta osutamine kuni uute kiirabi rahastamise lepingute kehtima hakkamiseni.

Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides näiteks postituse juures märksõna „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Vooglaiu sõnul puudub praegu kehtivas õiguses sõnaselge säte, mis tuumarelvade Eestisse toomist või siin viibimist reguleeriks. Kehtivas riigikaitseseaduses tuumarelvaga seonduvat kirjas pole.

Viimase nädala jooksul on Põhja-Makedoonia lääneosas Gostivari linnas saanud mürgistuse sümptomitega arstiabi üle 3100 inimese. Nädalavahetusel kuulutati seal välja epideemia, vahendab AFP.

Kohaliku vee-ettevõtte direktor ja kaks töötajat vahistati eile vee mürgitamises kahtlustatuna, teatas politsei. Täna teatas prokuratuur, et algatas menetluse kolme inimese kohta, keda kahtlustatakse tõsistes kuritegudes keskkonna ja looduse vastu joogivee reostamisega.

Veeproovides leiti väljaheites elavaid kolibaktereid ligi 50 korda lubatust rohkem, teatas prokuratuur.

Gostivari elanikel soovitatakse kasutada pudelivett ja valitsus teatas, et saadab linna iga päev 50 000 liitrit vett.

Pühapäeval suri politsei vahi all 42-aastane Abderrahim Fakir. Tal oli väike kolimis- ja koristusettevõte. Fakir elas Itaalias alates viiendast eluaastast ning viibis riigis seaduslikult, vahendab The Guardian.

Meedias avaldatud ja hiljem kulutulena levinud videos on näha, kuidas mees kordab sõnu „aiuto, aiuto, basta“ („Appi, appi, aitab!“), samal ajal kui kaks politseinikku teda kinni hoiavad ning kaks kiirabitöötajat toimuvat kõrvalt jälgivad. Videost paistab ka, et Fakiril oli raskusi hingamisega. Mitme allika kohaselt põdes mees astmat ja tal oli südameprobleeme.

Enne elumärkide kontrollimist seovad politseinikud Fakiri jalad kinni.

„Niimoodi ei saa surra,“ ütles Fakiri õde Khadija ajalehele Corriere della Sera. „Politsei peab meid kaitsma. Kui keegi on ärritunud, tuleb ta maha rahustada, mitte tappa nagu koera.“

Politsei saabus sündmuskohale pühapäeva pärastlõunal pärast seda, kui kohalikud elanikud olid avaldanud muret Fakiri agressiivse käitumise pärast.

Ametivõimud üritasid meest rahustada, kuid tulutult. Kohale kutsuti ka kiirabi. Seejärel otsustati kasutada pipragaasi ning Fakir suruti maha ja pandi käeraudadesse. Kiirabitöötajatele öeldi, et mehel esines vaimse tervise kriis.

Pärast video levikut algasid esmaspäeval protestid. Meeleavaldajad kasutasid politseihoonete läheduses ilutulestikke ning võimud vastasid veekahurite ja pisaragaasiga.

Itaalia uudisteagentuuri ANSA andmetel olid protestid ilutulestikele ja politseivastastele plakatitele vaatamata valdavalt rahumeelsed.

Itaalia siseminister Matteo Piantedosi ütles riiklikus televisioonis: „Igaüks, kes teeb politsei kohta solvavaid märkusi, näitab, et tal puudub usaldus meie õiguskaitse- ja õigussüsteemi vastu ning peaks kõigepealt selgitama välja, mis tegelikult juhtus.“

Ametivõimud on palunud kohalikel säilitada rahu ja oodata ära ametliku uurimise tulemused, vahendab DW.

Politsei ametiühingud süüdistavad aktiviste oma narratiivi loomises puudulike videokatkete põhjal ning nimetavad toimuvat „nõiajahiks“.

Teemal võttis sõna ka parempoolne peaminister Giorgia Meloni, kes nõudis juhtunu uurimist. Samuti süüdistas ta sotsiaalmeedia kasutajaid politseivastase vaenu õhutamises.

Mõned võrdlevad juhtunut 2020. aasta sündmustega USA-s, kus George Floyd suri pärast seda, kui politseinik hoidis tema kaela all. Juhtum vallandas ulatuslikud protestid üle kogu riigi.

Talibani valitsuse teatel põhjustasid üleujutused paduvihmad, mis algasid esmaspäeval.

Riikliku katastroofide ohjamise ameti esindaja Yousaf Hammad ütles, et kadunute leidmiseks ja võimaluse korral ohutusse kohta toimetamiseks on käimas päästeoperatsioon. Hammad rõhutas, et inimeste kodud, põllumaa ja avalikud rajatised on saanud tõsist kahju.

Afganistan on kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes eriti haavatav. Olukorda süvendavad taristu puudulikkus ning Talibani võimuletulekule järgnenud rahvusvahelise toetuse ja investeeringute vähenemine. Pärast terroriorganisatsioonina käsitletava rühmituse naasmist võimule on aastakümneid sõjast räsitud riik jäänud suuresti ilma välisinvesteeringutest, vahendab DW.

BBC andmetel on Afganistan üks maailma vaesemaid riike.

Üleujutuste mõju on suurendanud ka ulatuslik metsaraie, mille tõttu imbub vihmavesi pinnasesse varasemast märksa halvemini.

Hiljutine üleujutus „hävitas täielikult Paruni piirkonna“, ütles kohalikku vabaühendust Shpoul juhtiv Ashiqullah Safi uudisteagentuurile AFP.

Kuigi kohalikud elanikud on asunud rusudest kadunuid ja abivajajaid otsima, tehakse seda sageli ilma vajaliku kaitsevarustuseta, mis seab ohtu ka päästetöötajate endi turvalisuse.

Talibani meteoroloogiaosakond hoiatas, et ulatuslik vihmasadu jätkub tõenäoliselt kümnes Afganistani 34 provintsist. Elanikel soovitatakse hoiduda jõekallastest ja teistest üleujutustest mõjutatud piirkondadest.

Ka aprillis tabasid Afganistani tugevad vihmasajud, mis põhjustasid ulatuslikke üleujutusi. Erinevate hinnangute kohaselt hukkus nende tagajärjel üle 150 või isegi üle 300 inimese.

Mõni nädal tagasi eemaldas sõjamuuseum Tõrva vallas asuva Jõgeveste punamonumendi. Sõjamuuseumist, mis vastutab monumendi teisaldamise eest, öeldi ERR-ile, et praegu käib Jõgeveste punamonumendi säilmete sorteerimine, et hukkunute põrmud ümber matta. Muuseumi andmetel on selle ühishauda maetud 795 sõdurit, kellest 726 nimed on teada. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja edastas selle tõttu protesti Eesti asjurile Venemaal.

2022. aastal koostas riigikantselei juurde kuuluv töörühm koondülevaate Eestis olevatest punamonumentidest ja andis oma hinnangu monumentide eemaldamise osas. Komisjoni töö tulemusena oli algselt teada 321 sõjahauda ja sõjamonumenti.

Eesti sõjamuuseumi info- ja turundusjuhi Sandra Niinepuu sõnul on muuseum tuvastanud lisaks veel 45 Nõukogude sõjamonumenti ja sõjahauda. Seega on hetkel Eestis teada 366 punamonumenti.

Enamik punamonumente ehk Nõukogude sõjamonumente on ühtlasi olnud ka hauatähised. 45 monumenti tunnistati komisjoni poolt neutraalseks. Neist 13 on ka eemaldatud, sest need asusid ebasobivas kohas olevatel sõjahaudadel, mis on tänaseks ümber maetud.

Punamonumentide eemaldamise eest vastutab Eesti sõjamuuseum, kelle ülesandeks on vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele sõjahaudadega seonduvad tegevused. Muuseum on nii väljakaevamisi ebasobivas kohas paiknenud sõjahaudadel teostanud alates 2022. aastast. Ühtlasi on eemaldatud ka punasümboolikaga monumendid. Kokku on ümber maetud ligi 5000 langenu säilmed 121 ebasobivas kohas paiknenud sõjahauast.

Niinepuu väitel on tänaseks siiski enamik riigikantselei töörühma poolt eemaldamisele määratud monumente eemaldatud ja seega tööd suuresti lõppenud. „Jäänud on veel 25 monumenti, sest kui tegemist ei ole sõjahauaga, siis ei luba kehtiv seadus monumente ilma omaniku loata eemaldada. Selline on olukord näiteks Nõukogude sõjamonumendiga Sillamäel,“ selgitas ta.

Aastatel 2023-2025 eraldas riik Eesti sõjamuuseumile sõjahaudade ja monumentide teostamiseks 200 000 eurot aastas.

Alates veebruarist töötab Koidula piiripunkt iga päev kell 7-19. Praegu on kell täpselt 12. Just selleks ajaks leppisime kokku kohtumise politsei- ja piirivalveameti töötajatega. Plaan on lihtne: kuulata ametnike seisukohta järjekordade kohta ja oodata ära rong, mis saabub piirile kell 12.16. Ja kell 13.35 peaks saabuma ka buss.

Facebooki suunamudija Erki Laansalu selgitab avalikes videopostitustes, et inimesed, kes elavad tuulikute lähedal, riskivad oma tervisega. Tema sõnutsi vähendavad tuugenid immuunsust ja süvendavad kroonilisi haigusi. „Elu tuulikutest 10 kilomeetri raadiuses on elamiskõlbmatu,“ väidab ta.

Laansalu sõnul ei kehti aastakümneid vanad müranormid enam tänapäevaste suurte tuulikute puhul. Tema sõnul „manipuleeritakse inimestega statistiliselt“, sest ametlikult mõõdetakse vaid tuuliku keskmist mürataset. Tema väitel ületab tuulikute n-ö tipphelitugevus lubatud sätestatud müranorme.

Laansalu kritiseerib ka tuulikute CO₂ jälge ja väidab, et selle puhul ei ole õigesti arvestatud tuugenite tootmisega seotud keskkonnajälge.

Alates juunikuust on tema tuulikuteteemalisi postitusi Facebooki andmetel jagatud edasi 1084 korda.

Nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas on tehtud pikaajalisi uuringuid, mille kohaselt pole usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid vahetut seost tuuleparkidest kümne kilomeetri raadiuses elamise ja negatiivsete tervisemõjude vahel.

Küll on võimalik psühholoogiline efekt, kui tuulikud on näiteks kodule väga lähedal.

„Elamine tuulikute lähedal, kus neid on juba kuulda, võib tekitada osas inimestes ärevust, mis tekitab stressi ja magamatust, mis võib omakorda vähendada immuunsust,“ põhjendas Tartu ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orru.

Orru sõnul võib otse tuuliku läheduses, ühe-kahe kilomeetri raadiuses elamine tekitada uneprobleeme. Küll aga puudub mõju kümne kilomeetri kaugusel, kuhu tuulikute müra kuulda ei ole.

Ärevust, mis on seotud negatiivse hoiakuga tuuleparkide vastu, nimetatakse notseeboefektiks.

Inimest võib selleks mõjutada tuulikute tekitatav müra, kuid ka üldised arvamused ja hoiakud tuulikute suhtes (näiteks lugedes selleteemalisi hirmutavaid ja eksitavaid postitusi internetis).

Laansalu viitab oma videos uuringule, milles jälgiti tuuleparkidest kuni kümne kilomeetri kaugusel elavaid inimesi. Tulemustest ilmnes, et 41% küsitletuid oli juba tuulikute juurest ära kolinud ja 46% plaanis seda teha. Nõnda võib jääda ekslik mulje, justkui viitaks uuring, et enamik tuulepargi lähedal elanud inimesi on rahulolematud.

Kuid tegemist ei olnud juhuvalimiga. Uuringu eesmärk oli teada saada, mis on tuulikute läheduses elavate isikute etteheited. Selleks tuli leida üles inimesed, kel etteheiteid ka oleks. Nõnda avaldasid 67 isikut ise soovi uuringus osaleda sest neil esineski muresid. Sellise meetodi ja teemapüstituse juures on ka loogiline, et uuringus osalejad on suures osas rahulolematud.

Uuringu eesmärk ei olnud välja selgitada tuulikute tervisemõju inimestele ega mõõta, kui suur osakaal tuulikute lähedal elavatest isikutest on rahulolematud. Samade tuuleparkide lähistel elab väga palju inimesi, kellel probleeme ei esinenud. Seetõttu ei saa Laansalu uuringu põhjal väita, et piirkond tuulikutest 10 kilomeetri raadiuses on elamiskõlbmatu. Küll viitab uuring, et Kanada tuulepargiarenduste lähistel oli tõepoolest kümneid inimesi, kes kurtsid elukvaliteedi languse üle.

Laansalu viitab korduvalt tuulikute infrahelile kui tervisekahju tekitajale. Oleme varemgi ümber lükanud väite, justkui tuulikute tekitatav infraheli oleks inimese tervist kahjustav.

Erki Laansalu on eestvedaja organisatsioonis Tuhat Unistust, mis nimetab end kogukonnaks. See kogukond toetub tihtipeale USA autori Anthony Williami töödele. William nimetab end sensitiiviks ja on kurikuulus pseduoteadusliku meditsiinialase valeinfo levitaja. 2003. aastal asutas ta Medical Mediumi veebilehe, mis avaldab pseudoteaduslikke tervisenõuandeid. Williamil ei ole meditsiiniharidust.

Ühtlasi on kogukonna Tuhat Unistust eestvedajad seotud kinnise Facebooki grupiga „Meditsiinimeedium Eesti raamatuklubi“, mis postitab tõlgitud väljavõtteid Williami taskuhäälingust. Oleme kogukonna eestvedajate väidetele kirjutanud faktikontrolle varemgi.

Ehkki Euroopa Liidu müradirektiiv pärineb tõepoolest 2002. aastast, on Eesti tuuleparkide müra regulatsiooni alates 2016. aastast korduvalt uuendatud ja muudetud. Välisõhus leviva müra normtasemeid reguleeriv määrus nr 71 kehtestati 2016. aastal ning kliimaministeeriumi juhend „Välisõhus leviva müraga arvestamine tuulikute planeerimisel“ on koostatud 2021. aastal; sedagi täiendati hiljuti, 2024. aasta kevadel.

Piirnormid on Orru sõnul universaalsed ja kehtivad kõikjal elukeskkonnas (elamud, koolid, haiglad) olenemata sellest, kas müraallikas on tehas, sadam või tuulepark.

Eestis kehtivad tuulikutele samad piirväärtused nagu muule tööstusmürale elamualadel: olemasolevatel aladel kuni 60 detsibelli (dB) päeval ja 45 dB öösel. Uute tuuleparkide planeerimisel rakendatakse aga rangemat sihtväärtust, 45 dB päeval ja 40 dB öösel, mille on riik spetsiaalselt kehtestatud uutele planeeritavatele aladele.

Kui müratase ületab tuugenile lähima maja juures piirnormi (40–45 dB), tuleb projekti korrigeerida.

Ka maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab hoida tuulikute müra alla 45 dB.

Kokkuvõttes on tuulikute lubatud mürataset korrigeeritud korduvalt ja ka alles mõne aasta eest. Seejuures on mürapiiranguid karmistatud.

Peab paika, et müra mõõdetakse kaalutud keskmise kaudu. See tähendab, et tuulisemal ajal võibki tuulik olla valjem kui 45 dB. Küll ei saa seda juhtuda väga tihti ja intensiivselt, vastasel juhul läheks kaalutud keskmine üle piirnormi. Nõnda keskmiseid näitajaid mõõdetaksegi.

Eesti müramäärus sätestab elukeskkonna müra piirväärtuse, sh tuulikute müra, ekvivalentse helirõhutaseme järgi. Lihtsustatult võib öelda, et see on teatud ajavahemiku (nt päevane periood kell 7–23 või öine periood kell 23–7) jooksul mõõdetud keskmine müra.

Olenevalt tuule kiirusest ja suunast tõuseb ja langeb tuuliku tehtav müra aja jooksul tsükliliselt. Lisaks tekib ka tuulikule iseloomulik „vuhh... vuhh... vuhh…“ hääl, mida nimetatakse amplituudmodulatsiooniks. Iga kord, kui tuulikulaba sambast mööda läheb, kuuleb inimkõrv mõnevõrra tugevamat iseloomulikku heli.

„Kõrva jaoks on see suur erinevus, ent tegelikkuses ei ole,“ ütles Orru, kelle sõnul on tuulikute keskmise ja maksimaalse müra vahe tuuleparkide puhul väike.

Seepärast ei peaks tema sõnul ka tuulikute tipphelirõhkusid reguleerima hakkama.

Ta tõi võrdluseks kaitseväe polügoonil harjutuse käigus kuuldava müra. Keskmise ja maksimaalse tuuliku müra vahe erineb amplituudmodulatsiooni korral umbes 4 dB, kuid kaitseväe polügoonil võib see erinevus ulatuda kümnetesse detsibellidesse.

„Need on väga suured müra erinevused, mida ei saa tuulikutega isegi võrrelda,“ märkis Orro.

„Tuulikute puhul piisab, kui on reguleeritud üleüldine müratase.“

Nii-öelda tipphelirõhke pole Orru sõnutsi mõistlik eraldi reguleerida, sest see tähendaks, et ümber tuleks muuta kogu regulatsioon kõigis valdkondades, mis on sätestatud hetkel keskmiste näitajate kaudu.

Elukeskkonnas ei mõjuta müra ainult tuulikud, vaid ka kõik teised müraallikad, näiteks tehased ja tööstusettevõtted, karjäärid, laskeharjutuste väljakud jne, kus seejuures on tipphelirõhud väga palju suuremad kui tuulikutel.

Kui tuulikutele kehtestada rangem tipphelirõhupiirnorm kui mõnele tööstusettevõttele või laskeväljakutele, tekiks ebajärjekindel olukord, kus sarnased müraallikad alluksid väga erinevatele nõuetele.

Tuuleenergia ei ole täiesti heitmevaba energiaallikas. Kasvuhoonegaase tekib tuulegeneraatorite tootmise, paigaldamise, hooldamise ja lammutamise käigus. Igal energiaallikal on tegelikult alati CO₂ jälg, ka tuuleenergial.

Tuuliku ehitamisel ja selle jaoks vajalike materjalide, terase, betooni, haruldaste muldmetallide, kaevandamisel ning transpordil tekib CO₂ jälg.

„See on see, mis tuleb n-ö tuulikutesse investeerida, aga ühel hetkel hakkab see tagasi tooma,“ selgitas Orru.

Arvutused näitavad, et tuulik hakkab ühel hetkel tootma rohkem puhast energiat, kui tema valmistamiseks kulus. Sellest hetkest edasi, ülejäänud 20 aasta jooksul, toodab see puhast energiat, ilma, et ise CO₂ juurde tekitaks, mis hoiab kokku tohutult rohkem kasvuhoonegaaside emissioone, kui selle tootmiseks kulus.

„Fossiilkütus ei hakka aga kunagi tagasi tootma,“ märkis Orru.

Teadlased kasutavad tuulikute CO₂ jalajälje hindamiseks meetodit nimega elutsükli hindamine (Life Cycle Assessment). See arvutab sisse nii maavarade kaevandamise, tehase ehituse, transpordi Hiinast, paigalduse, 20–25 aastat tööd kui ka utiliseerimise.

Kokkuvõttes pole tuuliku püstitamisele kuluv keskkonnajälg kellelegi üllatuseks ja sellega on tasuvusarvutusi tehes arvestatud. Ning needsamad arvutused näitavadki, et keskkonnale on tuulikud säästlikumad kui traditsioonilised fossiilkütused.

Otsus: eksitav. Teadusuuringud ei kinnita, et tuulikute infraheli kahjustaks tervist märkimisväärselt; Eesti tuuleparkide müranorme on viimaste aastate jooksul korduvalt täiendatud. Tuulikute CO₂ jälje arvutamisel on ehitamisega seotud saaste arvesse võetud ning tuuliku toodetav puhas energia teeb esialgsed tootmisheitmed kiiresti tasa. Peab paika, et osa inimesi on kurtnud tuuleparkide läheduses tervisemurede üle; teadlaste hinnangul on see eelkõige psühholoogiline notseeboefekt. Äärmisel juhul puudutab tuulikute helifoon inimesi siis, kui nad elavad tuulepargi vahetus naabruses, mitte kuni kümne kilomeetri kaugusel.

Abilinnapea Järvani (Isamaa) FPV-droon läks juuni lõpus Tallinnas Uus-Veerenni pargis lennu ajal kaduma. Otsimiskuulutuse peale laekus vihjeid nähtud droonist, kuid nende abil lennumasinat leida ei õnnestunud.

Delfi uudise järel selgus, et drooni leidis trennist koju kõndinud peaminister Kristen Michal (Reformierakond), kelle turvameeskond võttis selle esialgu hoiule. Viimased võtsid Järvaniga ühendust ja tagastasid talle kadunud vara.

Nüüd uurib juhtunut transpordiamet.

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe ütles Delfile, et juhtumi osas ei ole menetlust veel alustatud, kuid see ei tähenda, et Järvan pääseks aru andmata. „Antud juhtumi puhul me hetkeseisuga menetlust alustanud ei ole. Selle põhjuseks on hetkel laual olevate menetluste suur maht ning sellises olukorras tuleb paratamatult teha valikuid ja seada prioriteete,“ selgitas Salumäe.

„See ei tähenda aga kindlasti seda, et antud juhtum jääks üldse meiepoolse tähelepanuta,“ rõhutas ta. „Esimesel võimalusel püüame välja selgitada kõik selle lennuga seotud asjaolud ning kindlasti suhtleme ka lennutajaga.“

Salumäe märkis, et mehitamata õhusõidukite reeglid kehtivad kõikidele käitajatele ühtemoodi ja seda olenemata ametikohast, staatusest või tegevusest. „Kõiki tuvastatud mehitamata õhusõiduki rikkumisi menetleb transpordiamet vastavalt lennundusseadusele,“ lisas ta.

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor nentis, et praegu on droonidega seotud juhtumeid palju ning pani südamele, et droonilennutajad tutvuksid lennutamisega seotud ohutusreeglitega transpordiameti kodulehel.

Häirekeskus sai pühapäeval kell 10.46 teate, et Tallinnas Paljassaare teel asuva metallikokkuostu territooriumil on toimunud plahvatus. Sündmusele reageerisid suurte jõududega nii politsei, pääste kui ka kiirabi. Samuti kaasati demineerijad ja pommikoer.

Põhja prefektuuri operatiivjuhi Lennart Kamsi sõnul tekitati plahvatus hetkel teadaolevalt õppegranaadist.

„Politsei reageeris väljakutsele viivitamatult ja suurte jõududega, kuid sündmuskohale jõudes oli kahtlustatav sealt lahkunud. Alustasime kohe mehe otsinguid ning suhtlesime ümberkaudsete inimestega, et mehe asukoht kindlaks teha. Samal päeval kell 15.20 pidasid kiirreageerijad plahvatuse korraldamises kahtlustatava 58-aastase mehe Lasnamäel kinni,“ rääkis operatiivjuht.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Joonatan Halliku sõnul viitavad seni kogutud tõendid, et mehel on olnud pikaajalisem huvi plahvatavate materjalide vastu. Samuti on kahtlustatavat varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta on erinevate süütegude eest ka reaalset vanglakaristust kandnud.

„Mehe varasem taust ja seni kogutud tõendid viitasid selgelt, et vabadusse jäädes võib ta jätkata teiste inimeste elu ja tervise ohustamist,“ ütles Hallik.

Prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal võeti mees kaheks kuuks vahi alla. Kõik täpsemad asjaolud selgitatakse välja kriminaalmenetluses.

Breivik on Tyristrandi vanglas viibinud ligi 15 aastat. Pärast Norra ajaloo üht kõige kohutavamat roima määrati talle kõige pikem võimalik karistus: 21 aastat vangistust, võimalusega seda vajaduse korral pikendada.

Tallinna linnavalitsus heitis nädala alguses haridusministeeriumile ette, et ligi tuhandel noorel on küll õppimiskohustus, kuid puudub õppekoht. Nenditi, et Tallinnas on umbes tuhat vaba õppekohta küll olemas, kuid need ei pruugi vastata noorte huvidele ega vajadustele.

Juunis vallandati Jüri kooli direktor Kriste Kald. Isamaa juhitud vallavalitsus süüdistas Kaldi korruptsioonis, kuna too lubas koolis õppejuhina töötaval emal lisaks ainetunde anda. „Eelmine vallavalitsus teadis meie sugulusest ning see murekoht ei olnud,“ meenutas Kald toona. Koolitöötajad ei olnud vallandamisotsusega teps mitte rahul ja osa õpetajaid andis pärast juhtunut sisse lahkumisavalduse.

Londoni Westminsteri magistraadikohtus toimunud istungil tuli päevavalgele uusi asjaolusid juhtumis, mis on raputanud Ühendkuningriigi avalikkust.

28-aastane Joshua Kerry sõitis Widdecombe’i elukohta väikeses eraldatud külas, sisenes majja avatud ukse kaudu, lõi naist korduvalt pähe ning haaras lahkudes kaasa ka tema rahakoti.

BBC andmetel viibis mees majas vaid kaks minutit.

Uurijate hinnangul toimus tapmine 8. juulil, sest just sel päeval jättis Widdecombe ilmumata varem kokkulepitud intervjuule. Naise surnukeha leidis järgmisel päeval tema aednik.

Esmaspäeval esitati vahi all viibivale Kerryle süüdistus mõrvas ja terrorismikuriteos. Politsei jätkab juhtumi motiivide uurimist. Prokuröride sõnul ei ole välistatud võimalikud poliitilised või terroristlikud seosed mõne rühmitusega.

Widdecombe oli tuntud endine parlamendiliige, kes pälvis tähelepanu oma konservatiivsete vaadete tõttu. Tema kõige vastuolulisemad seisukohad puudutasid vastuseisu abordile ning LGBTQ+ kogukonda käsitlevaid teemasid, vahendab AP.

Joshua Kerry peeti esialgu kinni mõrvakahtlustuse alusel, kuid uute tõendite ilmnedes arreteeriti ta uuesti. Teise vahistamisega lisandusid kahtlustused terrorismikuritegude toimepanemises, ettevalmistamises või sellele õhutamises.

Kohtus jäi süüdistatav emotsioonituks ning kinnitas Westminsteri magistraadikohtu lühikesel istungil vaid oma nime, sünniaja ja aadressi. Ta ei esitanud seisukohta süü tunnistamise või eitamise kohta.

Järgmine kohtuistung toimub samas kohtus 9. oktoobril ning selle eesmärk on menetluse edasise käigu korraldamine.

Kohtuprotsessi esialgseks alguskuupäevaks on määratud 8. juuni 2027.

Märgid näitavad, et president Volodõmõr Zelenskõi on järele andmas meeleavaldajate survele ning plaanib sõjaväe tippjuhtkonnas ulatuslikke ümberkorraldusi, vahendab The Guardian.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Marily Saare sõnul on viimastel aastatel Tartu ülikooli esimeses õppeastmes langenud noorte huvi osa humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekavade vastu. Huvipuuduse käes kannatavad näiteks romanistika ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavad.

„Prokuratuuri uurijad ilmusid ootamatult Fideszi servereid majutavasse andmekeskusesse kavatsusega arestida partei kogu kommunikatsioonisüsteem ja andmebaasid,“ seisis partei Facebooki avalduses.

Samuti rõhutati, et tegu on enneolemaetu aktiga Ungari kommunismijärgses ajaloos ning süüdistati uut valitsust türannias.

Ungari peaminister Péter Magyar vastas samuti Facebookis läbiotsimistele, öeldes, et „ootame teavet selle kohta, millist juhtumit nad uurivad ja mida konfiskeeriti.“ Tema kommenteeris, et ta kuulis haarangust Fideszi partei kaudu.

Prokurörid ütlesid Guardianile, et läbiotsimised olid osa laiemast uurimisest Rahvuskultuuri Fondi vastu ning hõlmab kahtlustusi varade omastamises ning muudes kuritegudes, kuid keeldusid rohkem üksikasju pakkumast.

Rahvuskultuuri Fond on Ungari parlamendi poolt 1993. aastal asutatud riigiasutus, mis rahastab riiklike kultuuriväärtuste säilitamist ja edendamist.

Läbiotsimise mõistis avalikult hukka Prantsuse äärmusparempoolne juht ja juhtiv presidendikandidaat Marine Le Pen.

Platvormil X kirjutas Le Pen: „Õigusriigi põhimõtete rikkumised paljunevad Ungaris nende õnnistusega, kes arvavad, et nad on „heade leeris“. Demokraatial pole aga leeri. Sellel on lihtsalt reeglid, mida Euroopa Komisjoni kaitse all olev uus Ungari peaminister tallab.“

Felker töötas ettevõttes Meta insenerina ja arendas laste jaoks mõeldud digitaalseid lahendusi.

Reinsalu sõnul palus Isamaa pärast president Alar Karise otsust teiseks ametiajaks mitte kandideerida riigikogu juhatusel kutsuda kokku vanematekogu, kuid seda pole seni tehtud.

„See passiivsus pole kohane,“ ütles Reinsalu.

„Tänase seisuga on kandidaatide ametliku registreerimise alguseni jäänud üks kuu,“ märkis ta. Reinsalu sõnul plaanib Isamaa kohtuda meedias ja avalikkuses võimalike presidendikandidaatidena nimetatud inimestega, et uurida, kas nad on valmis kandideerima. Seejärel otsustab erakond, keda toetada.

Reinsalu kutsus ka teisi riigikogu fraktsioone võimalike kandidaatidega kohtuma.

„Samuti tuleb selgitada, millistel kandidaatidel on võimalik koguda ülesseadmiseks vajalik vähemalt 21 riigikogu liikme toetus,“ lisas ta.

Kui paljude võimalike kandidaatidega Isamaa kohtub, Reinsalu täpsustada ei soovinud. Küll aga hakatakse tema sõnul kohtumisi kokku leppima juba lähiajal.

„Sellega ei saa enam venitada. Oleme pikalt oodanud, et riigikogu esimees kutsuks vanematekogu kokku, kuid seda pole juhtunud. Seetõttu otsustasime ise härjal sarvist haarata,“ ütles Reinsalu.

Presidendivalimiste esimene voor toimub 2. septembril. Kui riigikogu ei suuda kolme hääletusvooru jooksul presidenti valida, liiguvad valimised valimiskogusse.

„Ka see on põhiseaduses ette nähtud viis president valida,“ ütles Reinsalu.

Presidendikandidaatide registreerimine algab 21. augustil ja lõpeb 24. augustil. President valitakse riigikogus salajasel hääletusel ning igal saadikul on üks hääl. Valituks osutub kandidaat, kes saab vähemalt kahe kolmandiku riigikogu koosseisu ehk vähemalt 68 saadiku toetuse. Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme allkirja.

Liibanoni lõunaosas asuvad sõjalise tähtsusega piirkonnad mängivad konfliktis olulist rolli. Iisraeli väed on viibinud mitmel Liibanoni territooriumil asuval alal seoses vastasseisuga Hezbollah’ võitlejatega.

USA vahendatud raamlepingu kohaselt peaks Iisraeli sõjavägi Lõuna-Liibanonist järk-järgult taanduma oma okupeeritud positsioonidelt. Küll aga ei täpsusta leping, millal täpselt see toimuma peab, vahendab Al Jazeera.

Liibanoni armee teatas avalduses, et nende üksused sisenesid teisipäeval Nabatiehi kubernerkonnas asuvasse Zawtar al-Gharbiyehi külla.

Võimud hoiatasid piirkonna elanikke külast eemale hoidma, kuni julgeolekuolukord on stabiliseerunud, ning järgima ametivõimude edasisi juhiseid.

USA teatas esmaspäeval, et sarnased operatsioonid viiakse läbi ka kahes teises Liibanoni külas – Frounis ja Srifas. Seda kinnitasid ka Liibanon ja Iisrael.

Eelmisel õhtul kinnitas Iisraeli sõjavägi, et plaan on käivitumas.

Teated saabusid vahetult enne Liibanoni presidendi Joseph Aouni visiiti USA-sse. Aoun kohtus president Donald Trumpiga, et arutada olukorda piirkonnas ning paluda USA abi Iisraeli vägede tagasitõmbumise küsimuses.

Liibanoni armee teatas aga teisipäeval platvormil X, et Iisraeli väed avasid külade läheduses tule. Iisrael pole toimunut kommenteerinud.

USA-Iraani ja Liibanoni-Iisraeli suunalised läbirääkimised on omavahel tihedalt seotud, mistõttu oli kohtumine Liibanoni jaoks eriti oluline.

„Ütlesin talle [Trumpile], et vajan sinult kahte asja: poliitilist toetust ja Liibanoni relvajõudude toetamist,“ ütles Aoun ajakirjanikele Ovaalkabinetis.

Trump lubas Liibanoni toetada. Samuti ütles ta, et on valmis rääkima ka Hezbollah’ esindajatega, kui president Aoun seda soovib.

Hezbollah on Liibanoni valitsuse, Iisraeli ja USA vahelised ettepanekud tagasi lükanud. Iisrael on omalt poolt teatanud, et ei lahku Liibanonist täielikult enne, kui Hezbollah on relvitustatud, vahendab BBC.

Kõnealune samm võiks tähistada märkimisväärset arengut piirkonnas, kus valitses pikka aega patiseis. Liibanon sattus laiemasse USA, Iisraeli ja Iraani vahelisse vastasseisu pärast seda, kui Hezbollah asus Iraani toetuseks tegutsema. Iisrael vastas seejärel sõjaliste operatsioonidega, sealhulgas rünnakute ja sissetungiga Liibanoni lõunaossa.

Õnnetus leidis aset täna kella 19.53 ajal Karjamõisa-Olustvere tee 1. kilomeetril, kus sõiduauto Toyota sõitis vastu puud. Kaks inimest viidi haiglasse kontrolli.

Autot juhtinud mees oli esialgsetel andmetel alkoholijoobes. Nii juht kui ka kaasreija toimetati haiglasse kontrolli.

Muudatuste eesmärk on vähendada suitsetamist ning piirata elanike kokkupuudet passiivse suitsetamisega. Uuendatud eelnõu hõlmab lisaks tavapärastele tubakatoodetele ka e-sigarette, nikotiinipatju ja vesipiipu.

Samuti laiendatakse suitsuvabade alade nimekirja.

Kui eelnõu läbib parlamendis tavapärase menetluse, keelustatakse nii suitsetamine kui ka e-sigarettide kasutamine baaride, restoranide ja teiste toitlustus- ning majutusasutuste terrassidel, mere- ja jõerandades, avalikes ujulates, spordirajatistes, rahvusparkides, töösõidukites (välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse üksnes isiklikuks otstarbeks) ning avalike ürituste toimumispaikades.

Lisaks kehtestatakse avalike hoonete, haiglate, koolide, ülikoolide, raamatukogude, muuseumide, spordiasutuste, laste mänguväljakute ja kultuurikeskuste sissepääsude ümber 15-meetrised suitsuvabad tsoonid, vahendab Euronews.

„Igaüks, kes soovib terrassil kohvi juua või vaba aega veeta, peaks saama seda teha ilma, et naaberlaudadest tulev suits teda häiriks,“ ütles tervishoiuminister Mónica García pressikonverentsil.

Eelnõu keelaks esmakordselt ka suitsetamise alla 18-aastastele. Seni oli alaealistele keelatud tubakatoodete müümine, kuid nende tarbimine ei olnud otsesõnu seadusega keelatud.

Samuti võrdsustatakse e-sigaretid senisest rangemalt tavapäraste tubakatoodetega.

Eelnõu piirab ka nikotiini- ja tubakatoodete turundamist. Audiovisuaalses meedias ei tohi esinejaid enam kujutada suitsetamas ega tubakatooteid käes hoidmas.

Nõuete täitmise tagamiseks kehtestatakse uued trahvid, mille suurus võib ulatuda 200 eurost kuni 600 000 euroni. Kui seadus vastu võetakse, jõustub see 20 päeva pärast avaldamist ning ettevõtetele antakse kaks kuud aega uute nõuetega kohanemiseks.

Alaealistele võidakse suitsetamise eest määrata vähemalt 200 euro suurune trahv. Rahalise karistuse võib teatud juhtudel asendada ka üldkasuliku tööga.

Enne jõustumist peab eelnõu läbima veel Hispaania kahekojalise parlamendi menetluse, mille käigus võidakse sellesse teha täiendavaid muudatusi.

Föderaalne Vanglateenistus (FSIN) teatas, et nad pidasid teisipäeval kinni kassi, kes proovis pääseda Nižni Novgorodis asuvasse karistuskolooniasse nr 17.

Ametivõimude sõnul kandis kasskriminaal kahte kaelarihma, mille sisse olid peidetud narkootilised ained, vahendab TASS.

„Kurjategijaks osutus kass, kellel oli omatehtud koega kaelarihm, mille seest leiti tundmatuid aineid. Üks oli rohelist värvi, teine ​​oli pakk valget pulbrit. Kohev korrarikkuja pidi märkamatult sisse lipsama ja ained kinnipeetavatele toimetama. Valvsad politseinikud aga takistasid ebaseadusliku paki saatmist,“ seisis FSIN avalduses.

Looma märgati enne, kui ta jõudis hoonesse siseneda. Kassilt eemaldati kaks puuvillast kaelarihma ning kohale toodud narkokoer tuvastas, et tegu oli tõepoolest uimastitega.

Vanglateenistuse ametnikud kinnitasid hiljem, et kass lasti vabadusse.

Otsus sündis ajal, mil Kiievis ja mitmel pool mujal Ukrainas on juba mitu päeva toimunud meeleavaldused, kus nõutakse nii hiljuti ametist tagandatud kaitseminister Mõhhailo Fedorovi ametisse ennistamist kui ka Sõrskõi lahkumist.

Praegu on Martin 16. Ta ütleb, et ei tarvita narkootikume ega joo. Käib trennis, ei osta poest krõpse ega komme, magusaid jooke samuti mitte. Ent vahepealsel ajal tuli tal suhelda nii politseiga kui ka lastekaitsega, külastada psühholoogi ja teha regulaarselt narkoteste. Samuti sattus ta raske, narkootikumidest tingitud õnnetuse tõttu haiglasse. Kõrval ema, kes oli ühel hetkel oma hirmu, viha ja abitusega lõpuks ise viimase piiri peal.

Dnipro Osinti teatel tabasid Ukraina droonid Moskva oblastis kolme sihtmärki: Koledinos asuvat Wildberriese logistikakompleksi, Domodedovos Belõje Stolbõ lähedal asuvat logistikaparki Južnõje Vorota ja Lvovskojes asuvat naftahoidlat. Lisaks teatakse tabamustest Grivno tööstuspargis.
Moskva lõunaosas (Podolski ja Domodedovo ümbruses) asub Venemaa üks suurimaid logistikakoridore.

Telegrami kanal „Astra“ teatas pärast fotode analüüsi, et Podolskis sai pihta ja põleb Venemaa kaitsetööstuskompleksi tähtis objekt – laskurrelvade väljatöötamisega tegelev ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš), mis asub Klimovski mikrorajoonis. See kuulub riiklikku korporatsiooni Rostehh. Ettevõtte tuntumad leiutised on jalaväe lahingusüsteem Ratnik, vaikne automaat AS Val, vaikne snaiprivintpüss VSS Vintorez ja püstol SR-1 Gjurza.

Instituut on Euroopa Liidu, USA, Ukraina, Kanada, Jaapani, Šveitsi ja Uus-Meremaa sanktsioonide all.

Sotsiaalmeediasse postitatud videol on näha Podolskist droonirünnakute tagajärjel tõusvaid suitsusambaid.

Tulekahju Domodedovo logistakeskuses.

Wildberries’e töötajad filmisid rünnakut ja kollektiivi evakueerimist.

Domodedovo linnas teatati elumajas puhkenud tulekahjust pärast droonitabamust.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et eile kella 20.30-st on Moskva regiooni suunas lennanud üle 400 drooni ning enamik neist on hävitatud kaugel. Alla on tulistatud 58 pealinna suundunud Ukraina drooni.

Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov teatas, et „droonirünnaku tõrjumise“ käigus sai kaks inimest vigastada ja kahjustada sai tsiviiltaristu.

„Õhutõrjejõud ja raadioelektroonilise võitluse vahendid tõrjusid öösel droonirünnaku Moskva oblasti vastu. Peamised tagajärjed fikseeriti Podolski, Domodedovo ja Odintsovo linnaringkonnas,“ kirjutas Vorobjov.

Vorobjovi sõnul sai eramaja süttimise tõttu üks inimene vigastada Domodedovos ja üks drooni auto kõrvale kukkumise tõttu maanteel M-4.

Vorobjov teatas, et „droonide allakukkumise tõttu“ sai kahjustada mitu eramaja ja puhkesid tulekahjud ning kahjustada said ka mõned tsiviiltaristu objektid.

Hiljem teatas Vorobjov kümnest kannatanust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas löökide andmist naftabaasile ja logistikaobjektidele Moskva piirkonnas enam kui 400 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Eile kell 16 teatasid vaatluskanalid, et Musta mere kohale ilmusid Vene sõjalennukid, mistõttu võib oodata raketilööke. Mõne aja pärast algasid plahvatused. Sotsiaalmeedias teatati, et okupandid andsid löögi tsiviillaevale, mis hakkas uppuma. Sotsiaalmeedias avaldati video põlevast laevast, vahendab UNIAN.

Ukraina merevägi teatas, et Venemaa andis kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi tsiviilkaubalaevale Golden Leo, mis on Guinea-Bissau lipu all ja mille omanik asub Türgis. Laev oli sel hetkel viljalastiga väljumas lahingutegevuse piirkonnast.

Pardal puhes tulekahju. Ukraina mereväe teatel hukkus löögi tõttu viis inimest ja veel viie saatus oli teadmata.

Laevale läksid appi Ukraina merevägi ja merepäästeteenistus. Kella 20.30-ks oli kaheksa meeskonnaliiget evakueeritud Odessasse haiglasse.

„See on Venemaa sihilik löök välisriigi lipu all relvastamata tsiviillaeva vastu, mis ei kujutanud endast mingit sõjalist ohtu. See rünnak on terroriakt rahumeelse laevanduse vastu ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ränk rikkumine,“ teatas Ukraina merevägi.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas X-is, et laeval hukkus ukrainlasest loots ning pardal viibisid Süüria ja India kodanikud.

Ukraina taastamistööde, taristu- ja transpordiminister Mõkola Kalašnõk täpsustas Telegramis, et hukkus vähemalt kuus meremeest ja neli on teadmata kadunud. Kalašnõki sõnul oli laeva pardal 18 inimest: 17 Süüria ja India kodanikku ning Ukraina loots.

Ukraina meresadamate administratsioon (AMPU) teatas täna, et laeval hukkus kümme inimest.

„Otsingu- ja päästeoperatsioon jätkus kogu öö. Tulekahju laeval on lokaliseeritud. Päästa ja kaldale toimetada õnnestus kaheksa meeskonnaliiget. Kahjuks kümme inimest, kelle hulgas on AMPU loots, hukkus,“ teatas AMPU.

Laev väljus maisilastiga Ukraina sadamast eile.

Täna hommikul andis Venemaa raketilöögi Odessale, mille tagajärjel sai kahjustada taristuobjekt, teatas linna sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak.

Juko-Mart Kõlarist pidi saama Tallinna Filharmoonia uus juht. Ta osales konkursil ja valiti võitjaks. Ent tema ametissemäärajad ei arvestanud nähtavasti sellega, et Kõlari Viljandi kultuuriakadeemia direktori kohalt lahkumise asjaolud ei ole unustatud. Või vaatasid nad sellele loole läbi sõrmede. Avalikkuse reaktsioon oli terav ning Kõlar loobus ametikohale asumast.

Kõlar leiab, et praegu võimendatakse ja korratakse müüte, millest osa on sulaselge vale ning mis kahjustavad tema mainet. Ta soovis avalikkuse ette tuua oma versiooni neist sündmustest. Eile otsustas ta, et tal ei ole saatesse tulemisest midagi võita ning selles osalemine ei teeni tema eesmärke.

USA Keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et sihikul olid Iraani sõjalised juhtimiskeskused, õhukaitse- ja ranniku seireobjektid, merevõimekused, rakettide ja droonide väljalaskmisobjektid ning kommunikatsioonivõrgustikud, vahendab Guardian.

USA president Donald Trump teatas, et USA lööb Iraani väga kõvasti, et austada viimastel päevadel hukkunud USA sõjaväelasi.

Iraani riigimeedia teatas, et plahvatusi toimus Tabrizis, Chabaharis, Konarakis, Bandar Mahshahris ja Bandar Imam Khomeinis.

Iraani revolutsiooniline kaardivägi teatas täna, et ründas ballistiliste rakettidega USA lennukeid Jordaanias Aqaba lennuväljal.

Samuti teatas revolutsiooniline kaardivägi, et kaks naftatankerit plahvatasid ja on liikumisvõimetuks muudetud pärast seda, kui need püüdsid läbida Iraani väitel ebaturvalist lõunapoolset laevateed läbi Hormuzi väina. Iraani väitel õhutas USA neid seda teed kasutama.

Revolutsiooniline kaardivägi ei teatanud laevade nimesid, lipuriike ega võimalikest kannatanutest.

Kaardivägi kinnitas, et väin on ohtlik nii kaua, kuni kestab USA agressioon, ning hoiatas, et „see tee ei ole naftakeemiatoodete, isegi mitte tilga nafta või gaasi läbiveoks ohutu“.

Revolutsiooniline kaardivägi teatas, et tabas USA sõjalisi sihtmärke Kuveidis. Iraani uudisteagentuuri Fars teatel oli sihikul Ali Al Salemi lennubaas. Kuveidi armee teatas varem õhutõrje tööst.

Bahreinis kõlasid samuti kahel korral õhuhäiresireenid.

Ühendkuningriigi merekaubandusoperatsioonide keskus (UKMTO) teatas, et sai raporti intsidendist 14,8 kilomeetri kaugusel Omaani rannikul asuvast Kumzarist loodes, kus põles laev.

USA välisminister Marco Rubio ütles, et ka teised riigid peavad tegutsema Hormuzi väina kaitseks.

Rubio sõnul kasutab Iraani Hormuzi väina Lähis-Ida konfliktis survevahendina ja teised riigid peavad samuti survet suurendama.

„Ühendriigid teevad ja teevad jätkuvalt, mida peavad tegema, et kaitsta ülemaailmset laevandust, aga teised riigid peavad hakkama juurde panema ja andma kas vahendeid või finantse, et seda koormat kanda,“ lausus Rubio.

Hontšarenko arvates oli otsus vabastada kaitseminister Mõhhailo Fedorov kogu valitsuse väljavahetamise põhjus.

Magyar teatas eile Facebookis, et kohtub Polgáriga täna, et küsida, kas too on valmis olema riigipea, kuni Ungari kavandatav uus põhiseadus jõustub, vahendab Daily News Hungary.

Hiljuti heaks kiidetud põhiseaduse parandus lõpetas senise, endise peaministri Viktor Orbáni erakonna Fidesz võimu ajal ametisse valitud presidendi Tamás Sulyoki mandaadi. Ungari parlament Országgyűlés peab valima uue presidendi 30 päeva jooksul.

Magyar kirjutas, et Ungari vajab ühtsust, rahu ja presidenti, kelle üle võib iga ungarlane uhke olla. Presidendiamet ei ole Magyari sõnul töökoht, vaid kõrgeim avaliku teenistuse vorm. Presidendi ülesanne on teenida ja esindada iga ungarlast.

Magyari sõnul sobib Polgár selle visiooniga kõige paremini kokku, sest tema maine põhineb saavutustel, mitte poliitilistel sidemetel.

Magyar tõi esile Polgári erakordse rahvusvahelise karjääri, märkides, et ta oli kõrgeima asetusega naismaletaja 26 aastat järjest ja pääses ka üldarvestuses maailma esikümnesse.

Polgár on seitsmekordne maleolümpia võitja, rahvusvaheline suurmeister ja on saanud Ungari kõrgeima autasu, Püha Istváni ordeni.

Magyari teate järel saatsid 16 tuntud ungarlast teaduse, kultuuri ja spordi vallast parlamendi esimehele Ágnes Forsthofferile kirja, milles avaldasid Polgári presidendiks saamisele toetust.

Kirja allkirjastanute hulgas on:

TSITAAT | Urmas Viilma kirjutas ERRis avaldatud arvamusartiklis järgnevat: „Värske uuringu tulemustest selgub, et 44 protsenti ei usu Jumala olemasolu, 29 protsenti eestimaalastest usub Jumala olemasolu, 19 protsenti kuulub või tunneb ennast osana mõnest kogudusest, 11 protsenti palvetab regulaarselt ja 7 protsenti käib vähemalt korra kuus jumalateenistustel. /…/ Statistikaameti järgi elas Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest. See tähendab, et Jumalasse uskujaid on rahvaarvule teisendatult ligikaudu 395 000. /…/ Seevastu 150 000 inimestest palvetab regulaarselt ja 95 000 käib vähemalt korra kuus jumalateenistustel ja oma palvetele on vastuse saanud lausa 245 000 inimest.“

KONTROLL | Urmas Viilma viitas oma artiklis siseministeeriumi tellitud uuringule „Eesti elanikkonna usuline identiteet“. Uuring hõlmas täisealist elanikkonda. Urmas Viilma teisendas uuringu tulemused kogu elanikkonna numbritele, mis sisaldab alaealisi. Seetõttu on Viilma artiklis sisalduvad numbrid mõnevõrra eksitavad.

Nõnda on eksitav Viilma arvutus, et kuna uuringu järgi usub 29 protsenti eestimaalastest jumala olemasolu, siis see tähendab, et jumalasse uskujaid on rahvaarvule teisendatult ligikaudu 395 000. Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 254 482 inimest vanuses 0 kuni 17. See tuleb rahvaarvust maha lahutada. Nõnda on 29 protsenti täisealisest elanikkonnast – kes uuringu järgi usuvad jumala olemasolu – ligikaudu 321 000 inimest. Mitte 395 000 inimest, nagu väitis Viilma. Jumalasse uskujate hulka alaealiste hulgas uuring ei täpsusta.

Noorte usklikkust on uuritud 2021. aasta rahvaloendusel, mille andmetel oli vanusegrupis 15–29 usklike vaid 14 protsenti. Pea kõigi usuliikide puhul oli osakaal nooremate seas väiksem kui vanemate seas. Seega kuigi alaealiste usuliste veendumuste kohta täpsed andmed puuduvad, ei toeta nooremate vanuserühmade kohta teadaolev statistika Viilma arvutust.

OTSUS | Nii ja naa. Siseministeeriumi uuring hõlmas ainult täisealist elanikkonda kuid Viilma arvutused sisaldavad ka alaealisi.

PROJEKTIST | Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee. Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Delfis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Muu hulgas anti löök seitsme Vene varilaevastiku laeva – kolme tankeri ja nelja kuivlastilaeva pihta Mustal ja Aasovi merel. Samuti rünnati seitset energiasõlme ja elektrialajaama okupeeritud Krimmis.

Mehitamata süsteemide jõud hävitasid lisaks kuus Vene õhutõrje elementi Jeiskis, Primorsko-Ahtarskis ja Kamõševatskis. Madjari sõnul said pihta õhutõrje raketikompleks Tor-M2, kaks radarikompleksi Nebo-SV, Nebo-U, Kasta 2E2 ja Gamma S1M.

Madjari sõnul on juuli algusest löök antud 183 varilaevastiku laevale: 119-le Aasovi merel ja 64-le Mustal merel. Sama aja jooksul on löök antud 103 energiasõlmele Krimmis ja 25-le õhutõrjeelemendile.

Hävitatud on kolm viiest Kertši ja Venemaa vahel ühendust pidanud parvlaevast ning kaks ei suuda omal jõul liikuda ja neid veetakse puksiiridega.

Päev pärast Kanada metsatulekahjude suitsu pärast uute tollitariifidega ähvardamist teatas Trump, et rääkis Carneyga jalgpalli maailmameistrivõistluste finaali ajal, mida mõlemad eile kohapeal jälgisid, vahendab Reuters.

„Mul on Mark Carneyga head suhted, aga me peame need tulekahjud seal üleval peatama,“ lausus Trump mängult New Jerseyst Washingtoni naastes ajakirjanikele. „Võib-olla peaksid nad meile kahjutasu maksma või midagi või me peaksime tegema tariife.“

Sadade Ontario põlengute paks suits mattis alates neljapäevast endasse osa USA-st Kesk-Läänest kirdeni ja Atlandi ranniku keskosani, mistõttu on elanikel soovitatud siseruumides viibida.

Laupäeval muutus suits ühel hetkel New Yorgi maailma halvima õhukvaliteediga linnaks Toronto ja Washingtoni ees.

Carney kantselei Reutersi palvele Trumpi avaldust kommenteerida kohe ei vastanud.

Laupäeval teatas Carney sotsiaalmeedias, et Kanada on mobiliseerinud üle 5300 tuletõrjuja.

Ontario peaminister Doug Ford ütles, et USA kriitika on absoluutselt vastuvõetamatu.

„Me püüame selle üle elada,“ ütles Ford, lisades, et kui olukord oleks vastupidine ja metsatulekahjud oleksid USA-s, oleksid kanadalased seal, et naabreid toetada.

Kanadas on sel maastikupõlengute hooajal põlenud umbes 2,4 miljonit hektarit maad.

Uldrich märkis, et menetlus on viibinud materjali korduvalt läbi töötamise tõttu. „Seda tehakse põhjalikult veel praegugi selleks, et menetlusotsus – kas siis kohtusse pöördumine või menetluse lõpetamine – põhineks võimalikult põhjalikul analüüsil,“ lausus ta. „Vahepeal, juunis, muutus ka erakonnaseadus, mille valguses veel asju üle vaadati.“

Ta selgitas, et prokuratuuri eesmärk on olnud selle kriminaalmenetlusega tegeleda ja jõuda vajalike menetlusotsusteni võimalikult kiiresti, kuid samas põhjalikult ja täpselt.

„Eksimisruum on siin minimaalne, sest mõisteavalt on tegemist kaaluka kriminaalasjaga, mille puhul tuleb piltlikult öeldes üheksa korda mõõta ja siis lõigata,“ ilmestas ta. „Eks see muidugi kehtib iga menetlusega nii.“

„Töötame intensiivselt ning endiselt on eesmärk teha menetlusotsus suvekuude jooksul,“ lisas Uldrich.

Isamaa erakonna suhtes käivast kriminaalmenetlusest kirjutas Delfi juba mullu 3. aprillil. Prokuratuur kinnitas siis ka uurimist, kuid ei täpsustanud, millist parteid uuritakse. Möödunud aasta novembris sai Isamaa prokuratuurilt kahtlustuse keelatud annetuse vastuvõtmises.

Konkreetselt Isamaa erakonnale esitatud kahtlustus seisneb selles, et nad võtsid vastu suures ulatuses keelatud annetusi, kogusummas vähemalt 110 234,09 eurot. Kahtlustuse on saanud ka Parvel Pruunsild, Tõnis Palts ja veel ka MTÜ Isamaalised juhatuse liikmed Juhani Jaeger, Kaspar Kokk, Mart Maastik, Andres Luus ning juriidiline isik, Paltsile kuuluv Pambos Holding OÜ.

Isamaale esitatud kahtlustuse kohaselt tehti MTÜ Isamaalised kaudu erakonna toetamiseks tasuta reklaamiteenust ning samuti nende vahendusel saadud teabe- ja analüüsiteenust. Isamaa toetuseks osutatud teenuste kulud kattis MTÜ, mida rahastasid Pruunsild, Kokk ja Maastik.

Kõik asjaosalised eitavad kahtlustuses esile toodut.

Starmer alustas oma kõnet tänusõnadega ning ütles, et tema töö on tehtud ja ta suundub kuninga juurde lahkumisavaldust esitama, vahendab Guardian.

„Ma olen minemas külastama tema majesteeti kuningat, et esitada lahkumisavaldus ja sulgeda oma peaministriaja raamat. Minu töö on tehtud. Kuue ja poole aastaga tõin ma meie erakonna välja 2019. aasta ajaloolisest kaotusest, muutsin seda nii, et see sobiks riigi näoga, ja võitsin 2024. aastal ülekaalukalt üldvalimised. Pärast seda on olnud minu elu suurim privileeg teenida teid ja seda suurepärast riiki peaministrina ja ma olen kindel, et Suurbritannia on nüüd tugevam ja õiglasem, kui see oli kaks aastat tagasi. Meie majandus on tugevam. Meie avalikud teenused on tõusuteel, koos suurima langusega ooteaegades 17 aasta jooksul. Lapsi tuuakse iga päev välja vaesusest. Sisseränne on oluliselt kahananud. Meie kaitse ja julgeolek on palju tugevamal alusel ja meie rahvusvaheline maine on oluliselt paranenud,“ ütles Starmer.

„Me oleme silmitsi maailmaga, kus meie vaenlased ei peatu millegi ees, et meid lõhestada meie väärtuste, meie vabaduse, meie väärikuse ja ausalt öeldes meie vankumatu otsustavuse pärast Ukraina vapra rahva suhtes. Ja nii, selle rünnaku all on elutähtis, et me peaksime meeles Suurbritannia suurust meie ümber, et kui me vaidleme, kuidas oma probleeme lahendada, on midagi, mis me pärime oma riigilt ja oma iseloomult, mis saab anda meile kindluse, et me suudame oma riiki paremaks muuta, et me suudame luua Suurbritannia, kus iga laps saab minna nii kaugele, kui anne ta viib, ja me suudame ühendada erinevaid inimesi meie ühise lipu alla, kui me ei alistu sellele lõhestamisle,“ jätkas Starmer.

Starmer teatas, et järgmisel peaministril Andy Burnhamil on tema täielik toetus.

„Nii et kui ma nüüd annan teatepulga üle Andy Burnhamile, soovin ma talle igati edu. Tal on minu täielik toetus. Ja lõpuks, ma tähan tänada veel kord oma perekonda, Vici ja meie lapsi, oma meeskonda, kogu personali siin ja kogu Leiboristlikus Parteis, kõiki nr 10-s ja kogu riigiteenistuses ja kõiki, kes on toetanud meie pingutusi kogu teel. Kuigi kogu tähelepanu on isikutel, jääb poliitika alati meeskonnaalaks ja muudatused, mis me oleme meie riigi ja erakonna jaoks teinud, kuuluvad kõigile, kes on nende eest võidelnud. Ma tänan neid täna uuesti. Ja ma tänan Briti rahvast võimaluse eest teenida. Ma lähen heas tujus. Ma lähen naeratusega ja ma lähen uhkena kõige üle, mida me oleme saavutanud. Suur aitäh teile,“ ütles Starmer.

Seejärel sõitis Starmer Buckinghami paleesse kuningas Charles III juurde ja andis tagasiastumisavalduse ametlikult üle. Tema majesteet rahuldas selle.

Siis saabus Buckinghami paleesse Andy Burnham. Kuningas tegi talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Burnham võttis ülesande vastu ja „suudles kuninga käsi“ (see on lihtsalt väljend, mingit tegelikku suudlemist ei toimu – toim).

Burnham ütles oma esimeses kõnes Downing Streetil, et on akuutselt teadlik, et ta on kümne aasta jooksul kuues inimene peaministri ametis.

„Ma olen akuutselt teadlik, et ma olen kuues isik viimase kümne aasta jooksul, kes mööda seda tänavat siia kõnnib – seitsmes peaminister alates 2016. aastast – mis muudab selle järelemõtlemise ja uue otsustavuse hetkeks. See nõuab minu põlvkonna poliitikutelt mängutaseme tõstmist ja uue väljakutse kõrgusele tõusmist. Suurbritannia peab näitama maailmale, et me suudame taas oma stabiilsuse tagasi saada, ja on meie väljakutse panna poliitika tööle, paremini tööle. Ma tean, et inimestel kodus on poliitikast kõrini. Ma kuulen teid ja ma tahan olla teiega aus – me ei ole olnud piisavalt head ja me peame paremad olema,“ ütles Burnham.

Burnham lubas uut poliitika- ja majandusmudelit.

Tema sõnul pööras Suurbritannia 1980. aastatel mõne korra vales suunas. Poliitiline võim tsentraliseeriti, majanduslik võim privatiseeriti, suured osad riigist industrialiseeriti ja need ei ole endiselt toibunud.

Burnham lubas rohkem koostööle suunatud poliitikat, probleemide lahendamist, mitte punktide teenimist.

Burnham lubas sel aastal uut kümneaastast plaani Suurbritannia jaoks. Hingamisruumi ja abi elukallidusega toime tulekuks lubas aga Burnham kohe. Ta lubas teatada nendest meetmetest homme.

Burnham ütles, et aitab rohkem noori tööle, muutes haridussüsteemi ja toetades neid rohkem, andes vaimse tervise alast toetust ja ehitades rohkem kohalike omavalitsuste elamispindu.

„See on aus ja kestlik viis kahandada heaolu hinda, et see oleks kooskõlas meie fiskaalsete reeglitega ja et austada meie kaitsekohustusi rahvusvaheliste partnerite ees. Me aitame inimestel hästi elada, ehitades preventiivsema riigi, investeerides inimeste edusse, mitte makstes läbikukkumise eest,“ ütles Burnham.

„Ja see töö algab kohe. Ma lähen varsti sellest uksest minu selja taga sisse ja annan oma esimese korralduse – lõpetada tänaval magamine meie riigis. Asi on õigete väärtuste ja õigete standardite valitsuse südamesse asetamises,“ lausus Burnham.

„Ma asetan inimeste eest hoolitsemise kõige südamesse, mida teen. Ma annan selleks endast kõik ja ma palun teil kõigil koos minuga pingutada. Ehitame üles uue rahvusliku ühtsuse, ühise eesmärgi ja positiivsuse tunde. Teeme sellest hetke, kui Suurbritannia hakkab jälle uskuma, hetke, kui me toome lootuse tagasi. Suur aitäh kõigile,“ ütles Burnham.

Ukrainas jätkub valitsusremont. Enim vastukaja sai otsus, mis puudutas kaitseminister Mõhhailo Fedorovi ametist vabastamist. Minister oli ametis olnud vaid umbes pool aastat. Ukraina meedia teatel tuli president Volodõmõr Zelenskõil see otsuse teha, kuna Fedorovil oli lahendamatu konflikt relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõiga.

Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk tõdes, et konkurss ülikooli saamiseks on viimased kümme aastat tihenenud ja sama kaua on suurenenud ka gümnaasiumilõpetajate arv. Tema hinnangul tõotab vähemalt järgmised kolm aastat sama suundumuse jätkumist.

Hispaania loodeosas Salamanca provintsis lõppes jalgpalli maailmameistrivõistluste võidupidu tragöödiaga, kui südaöö paiku varises kokku kohaliku väljakul olnud purskkaev. Õnnetuses hukkus 13-aastane poiss ning veel kaks alaealist said vigastada, vahendab El Mundo.

Tragöödia leidis aset Ciudad Rodrigo linna Árbol Gordo väljakul umbes kella poole ühe ajal öösel, mil ligi viiskümmend inimest oli kogunenud Hispaania koondise võitu tähistama.

Castilla y Leóni päästeteenistused teatasid, et said purskkaevu kokkuvarisemise kohta mitu kõnet. Kohaliku meedia teatel varises osa konstruktsioonist kokku pärast seda, kui mitu inimest sellele Hispaania võidu tähistamiseks ronisid.

Üks alaealine sai ka raskelt vigastada – tal tuvastati jalaluumurd ning ta toimetati Salamanca haiglasse.

Kolmas nooruk sai kergemaid vigastusi, talle anti abi kohalikus tervisekeskuses ning ta lubati kodusele ravile.

Häirekeskus sai esimesed teated rusude alla jäänud inimestest kell 00.33. Sündmuskohale saadeti kiiresti kohalik politsei, tuletõrje ja kiirabi.

„Kuna sõda Ukrainas ei kulge nii, nagu Venemaa plaanis, ning nad ei suuda võita, kajavad plahvatused juba Venemaal endal ja tekkinud on kütusepuudus. Venemaa ühiskond küsib Kremli režiimilt üha teravamalt, miks see toimub ja kus on lubatud võit,“ rääkis Leedu kaitseminister Robertas Kaunas esmaspäeval rahvusringhäälingule LRT.

„Kreml ja Putin vajavad uut eskalatsiooni ning mingit uut võitu. Balti piirkond ja Poola on sel juhul lähim sihtmärk.“

Kaitseminister kõneles sellest pärast seda, kui president Gitanas Nausėda kinnitas uudisteagentuurile BNS, et teated Venemaa võimalikest provokatsioonidest vastavad tõele.

President Nausėda sõnul kavandab Moskva Baltimaades ja Poolas vahejuhtumeid, et panna proovile NATO ühtsus. Luureandmetel põhinev hinnang puudutab võimalikke rünnakuid piirkonna elutähtsa taristu vastu kas konventsionaalsete sõjaliste vahendite või hübriidtaktikaga.

Poola välisminister Radosław Sikorski vihjas varem samuti, et Venemaa võib korraldada Ukrainas toodetud droonidega niinimetatud valelipuoperatsiooni.

Samal ajal märkis Leedu kaitseväe juhataja kindral Raimundas Vaikšnoras, et vahetut sõjalist rünnakuohtu Leedule ega teistele Balti riikidele praegu ei ole, ehkki provokatsioone ei saa välistada.

„Otsest konventsionaalset ohtu me täna ei näe, kuid võimalust, et sõjalisi vahendeid kasutatakse mõne provokatsiooni korraldamiseks, ei saa välistada,“ sõnas ta pühapäeval ajakirjanikele.

Vaikšnorase sõnul on samalaadse luurehinnanguni jõudnud ka Leedu lääneliitlased. Ta kutsus üles säilitama valvsust, jälgima tähelepanelikult Venemaa tegevust, tugevdama ühiskonna vastupanuvõimet ning suurendama kaitseinvesteeringuid.

Võimalike ohtude tõttu on Leedu viimasel ajal tugevdanud elutähtsa transpordi- ja energiataristu kaitset.

Ühtlasi koostatakse täiendavaid kriisiplaane, et olla valmis Kremli võimalikeks sammudeks.

Kaunase sõnul hinnatakse olukorda pidevalt luureandmete põhjal ning kõiki samme koordineeritakse NATO liitlastega. Ta rõhutas, et Leedu ei otsi Venemaaga konflikti, vaid tugevdab NATO ja Euroopa Liidu liikmena oma kaitsevõimet.

Kell 20.30 oli kohale jõudmiseks juba pigem hilja – parimad kohad olid ammu hõivatud ning treppidele olid inimesed istumiseks tekid laiali laotanud. Vaba ruumi leidus veel väljaku paremas servas ning parem vaade avanes just kõrgemalt, kuhu saigi end sisse seatud. Peagi hakkas aga mööda voorima lõputu inimeste voog – nii treppidest üles kui ka alla.

Juuli alguses muutis Wildberries oma kasutustingimusi, loobudes vastutusest kaupade eest, mis on hävinud või saanud kahjustada droonirünnakute, suurtükitule ja muu sõjategevuse tagajärjel. Ettevõte lubab müüjatele pakkuda soodsaid laene, maksepuhkust ja allahindlusi logistikateenustelt, kuid see, kes peaks kahjustatud kaubad hüvitama, jääb lahtiseks.

Uudisteagentuuride Reuters ja AFP andmetel astub al-Hayya 2024. aasta oktoobris Iisraeli vägede tapetud Yahya Sinwari kohale.

Katari pealinnas Dohas eksiilis elav al-Hayya on seni juhtinud Hamasi Gaza-suunalisi operatsioone ning olnud organisatsiooni peamine esindaja relvarahuläbirääkimistel.

Al-Hayya positsioon tugevnes märgatavalt pärast seda, kui Iisrael tappis järjest mitu Hamasi tippjuhti: 2024. aasta juulis hukkus Iraanis Ismail Haniyeh ning sama aasta oktoobris Gazas Sinwar.

Pärast Sinwari surma juhtis rühmitust viieliikmeline ajutine nõukogu, kuhu kuulusid lisaks al-Hayyale näiteks Khaled Meshaal ja veel kolm juhtfiguuri.

Uue juhi valis umbes 50-liikmeline esinduskogu, kuhu kuuluvad liikmed Gazast, okupeeritud Läänekaldalt, Iisraeli vanglatest ja välismaalt. Reutersi teatel algas valimisprotsess juba jaanuaris, kuid venis Lähis-Idas jätkuva sõjategevuse tõttu.

Ehkki eksiilis tegutseva juhtkonna ja al-Hayya peamine asukoht on olnud Doha, ning viimasel ajal on kohtutud ka Türgis, pole julgeolek sealgi tagatud: 2025. aastal elas al-Hayya Dohas üle Iisraeli sihtmärgirünnaku.

Nädalavahetusel teatas USA kolme sõduri hukkumisest Jordaanias ja Iraagis asuvate baaside vastu toimunud Iraani õhulöökides, samuti leiti Jordaaniast pühapäeval veel ühe arvatava sõduri säilmed. Sellega kasvab sõjas surnud USA sõdurite arv 18-le.

SBU teatel puhkes pansionaati rajatud kompleksis rünnaku järel ulatuslik tulekahju.

Esialgsetel andmetel viibis tugevalt kindlustatud rajatises rünnaku ajal umbes sada Vene sõjaväelast ning seal asus üle 70 sõiduki. Kompleksi kaitsesid relvastatud valvurid, kontrollpunktid, insenertõkked ja maa-alused varjualused.

SBU hinnangul halvab selline operatsioon vaenlase juhtimissüsteeme, sunnib neid suunama lisajõude oma objektide kaitsesse ning raskendab oluliselt FSB üksuste logistikat ja varustamist.

Ohvrite arvu ega rünnaku täpset asukohta pole avalikustatud, samuti pole väiteid sõltumatult kinnitatud ning Venemaa pole juhtunut kommenteerinud.

Venemaa okupeeris suurema osa Hersoni oblastist 2022. aasta täieulatusliku sissetungi avanädalatel. Ehkki Ukraina vabastas sama aasta novembris Dnipro jõe läänekalda koos oblasti pealinnaga, asub jõe idakallas endiselt okupatsiooni all.

Okupeeritud ala moodustab olulise osa Venemaa maismaakoridorist Krimmi ning seal asuvad Lõuna-Ukrainas sõdivate Vene vägede sõjaväebaasid ja logistikasõlmed.

„Iga kord, kui Iraan tapab mõne Ameerika sõduri, maksab ta selle eest mitmekordselt!“ hoiatas USA president Donald Trump.

Trumpi sõnul on vastav suunis juba edastatud kaitseminister Pete Hegsethile, staabiülemate ühendkomitee esimehele Daniel Caine’ile ja kogu sõjaväejuhtkonnale.

Trumpi teravad avaldused järgnesid rünnakutele Lähis-Idas, kus Pentagoni kinnitusel hukkus nädalavahetusel kolm USA sõjaväelast.

Kaks sõdurit sai surma ja üks jäi teadmata kadunuks Iraani rünnakus Jordaanias asuvale baasile, kolmas ameeriklane hukkus aga Põhja-Iraagis alla tulistatud Iraani drooni kontrollitud õhkimisel.

Valge Maja teatas esmaspäeval, et president Trump osaleb hukkunud sõjaväelaste säilmete üleandmistseremoonial.

Võimude esialgsetel andmetel kukkus lennuk alla peagi pärast õhkutõusu Hyvinkää lennuväljalt. Rusud leiti lähedal asuva motospordiraja territooriumilt. Lennuki pardal oli kaks inimest.

Sündmuskohal viibiva Iltalehti ajakirjaniku sõnul võis lennuk kukkuda hooldusalale.

Häirekeskus sai lennuõnnetusest teate kell 18.48 ning sündmuskohale saadeti 13 päästeüksust. Politsei sulges piirkonda viiva tee ning päästeoperatsiooni ajaks kehtestati Hyvinkää lennuvälja kohal lennupiirang.

Õnnetuse asjaolusid asus uurima Soome õnnetusjuhtumite uurimiskeskus Otkes.

„Me saime ühel hetkel aru, et on midagi imelikku,“ meenutab Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman.

Vennad Andrew ja Tristan Tate on seostatud „manosfääriga,“ mis on internetiliikumine eesmärgiga edendada hüpermaskuliinsust, meeste ülemvõimu ja antifeminismi.

Suurbritannia Krooni Prokuratuuri (Crown Prosecution Service, CPS) pressiteate kohaselt esitati Andrew Tate’ile veel seitse vägistamissüüdistust, kolm süüdistust seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toime pandud inimkaubanduse korraldamises või sellele kaasaaitamises, kolm süüdistust kehavigastusi põhjustanud rünnakutes ning 19 täiendavat süüdistust, mis on seotud laste sündsusetute piltide ja äärmusliku pornograafiaga.

Noorema venna Tristan Tate’i vastu on esitatud üks seksuaalse rünnaku süüdistus, kaks vägistamissüüdistust ning kolm süüdistust seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toime pandud inimkaubanduse korraldamises või sellele kaasaaitamises.

Andrew Tate on 39-aastane ja Tristan Tate 38-aastane.

Süüdistused puudutavad sündmusi, mis väidetavalt leidsid aset ajavahemikus juuli 2010 kuni august 2017.

Pärast nende vahistamist USAs taotlevad prokurörid nende väljaandmist seoses 21 varasema süüdistuse ning nüüd lisandunud süüdistustega.

Riigiprokuratuuri erikuritegude osakonna juhataja Malcolm McHaffie sõnul on nende kriminaalasjadega seotud väidetavate ohvrite arv nüüdseks kasvanud seitsmeni.

Andrew Tate’i vastu on varem esitatud kümme süüdistust, sealhulgas kolm vägistamissüüdistust, neli kehavigastuse tekitamise süüdistust, kaks inimkaubandusega seotud süüdistust ning üks süüdistus prostitutsiooni kontrollimises varalise kasu saamise eesmärgil.

Tristan Tate’i vastu on varem esitatud 11 süüdistust, sealhulgas kolm vägistamissüüdistust, kuus kehavigastuse tekitamise süüdistust ja kaks inimkaubandusega seotud süüdistust.

McHaffie lisas ennetavalt võimaliku sotsiaalmeedia reaktsiooni kohta:

„Krooni Prokuratuur tuletab kõigile meelde, et kriminaalmenetlus on käimas ning süüdistatavatel on õigus õiglasele kohtumenetlusele. On äärmiselt oluline, et internetis ei avaldataks kommentaare ega jagataks teavet, mis võiks neid menetlusi mis tahes viisil mõjutada või kahjustada.“

Pühapäevased rünnakud on osa hiljutisest ligi nädala kestnud sõjalisest kampaaniast.

Rünnakute sihtmärkideks oli mitmesugune sõjaline taristu. USA sõjaväe keskväejuhatuse (CENTCOM) teatel tabati „Iraani sõjaväe rannikuvalve- ja õhutõrjerajatisi, merendusvõimekust ning rakettide ja droonide hoiukohti“.

Esimest korda teatati ka sellest, et rünnakud olid suunatud Iraani Revolutsioonikaardi vastu, mis on Iraani relvajõudude eliitüksus ning kontrollib riigi ballistiliste rakettide arsenali.

USA sõjaväe avaldatud videokaadrid näivad näitavat hävituslennukite ja merelt välja lastud Tomahawki tiibrakettide lööke.

Iraan ei ole seni teatanud võimaliku kahju ulatusest ega rünnakuid kommenteerinud.

Küll aga teatas Iraani poolametlik uudisteagentuur Tasnim laupäeva öösel Telegramis, et selle väed algatasid Kuveidis asuvate USA sõjaväeobjektide vastu „massiivseid droonirünnakuid“.

Reedel hukkunud USA sõdurid olid esimesed USA sõjaväelased, kes selle konflikti käigus elu kaotasid. Nende nimesid ei ole avalikkusele avaldatud.

Associated Pressi andmetel on konflikti jooksul hukkunud kokku 16 USA sõjaväelast ning haavata saanud 430 sõdurit.

USA ja Iraani vaheline sõjaline konflikt Hormuzi väina üle on eskaleerunud viimase nädala jooksul.

Rünnak algas ööl vastu pühapäeva umbes kell 1.30 kohaliku aja järgi. Kokku kestsid rünnakud mitu tundi, vahendab Ukrainska Pravda.

AFP ajakirjaniku sõnul oli üks plahvatustest nii võimas, et pani Kiievi kesklinnas tööle autoalarmid.

Enne rünnakut kõlasid õhuhäired nii pealinnas kui ka mitmes teises Ukraina piirkonnas.

Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et üle linna on teatatud mitmest tulekahjust nii elu- kui ka mitteeluhoonetes.

Klitško kirjutas kell 4.09:

„Solomjanski rajoonis põleb üks hoone. Selle kõrval on süttinud viiekorruseline elumaja. Elanikke evakueeritakse redelite abil akende kaudu. Praeguseks on päästetud neli inimest.“

Kohal on ligi 600 esmareageerijat.

Rahvusassamblee president Jorge Rodríguez ütles reedel, et kinnitatud hukkunute arv on tõusnud 5119-ni ning vigastatuid on 16 740. Tema sõnul võib tegelik ohvrite arv olla veelgi suurem, vahendab Al Jazeera.

Kõige rohkem hukkunuid on registreeritud La Guaira linnas.

Kodudest on pidanud lahkuma ligi 20 000 inimest. Paljud neist viibivad ajutiselt ülerahvastatud varjupaikades, kus elanike sõnul on tingimused sageli kehvad.

Rahvusvahelised abiorganisatsioonid on samuti teatanud ressursside nappusest. Kasvanud on nakkushaiguste leviku oht, kuna puudust tuntakse nii puhtast joogiveest kui ka elementaarsetest sanitaarrajatistest.

Samuti on kahju kestev. ÜRO abiorganisatsiooni juht Tom Fletcher ütles AP-le oma Venezuela visiidi ajal, et mureks on ravivõimaluste puudumine. Järjest enam pöörduvad inimesed meditsiinipersonali poole mitte luumurdude ja muude katastroofist tingitud vigastustega, vaid ka pikaaegsemate tervisemuredega.

Maavärinate magnituudid olid 7,3 ja 7,5. Maavärinad tabasid riiki vaid ligi minutilise vahega.

Ajutine president Delcy Rodríguez nimetas katastroofi Venezuela ajaloo jõhkramaks loodusõnnetuseks.

Kohapeal töötavad rahvusvahelised päästemeeskonnad, kes jätkavad otsingu- ja päästetöid ning aitavad koristada katastroofis kannatada saanud hooneid.

Venezuela sidemed nii Maailmapanga kui ka IMF-iga olid katkenud alates 2019. aastast. Organisatsioonid taastasid suhted riigiga pärast seda, kui USA toetusel eemaldati võimult Nicolás Maduro, vahendab Euronews.

Ka Ameerika Ühendriigid on suhteid Venezuelaga parandanud, eraldades riigile üle 262 miljoni euro humanitaarabi.

Häirekeskus sai täna kella 7.40 ajal teate liiklusõnnetusest, kus karu jäi auto alla. Vigastada saanud karu jooksis metsa.

Inimesed õnnetuses viga ei saanud ja politsei reageerimist ei vajatud.

Niiluse krokodillid viidi metsloomade kategooriast taltsutatud või kodustatud loomade hulka. Selleks loodi uus alamkategooria: julgeoleku eesmärgil peetav koduloom.

See tähendab, et julgeolekuasutused võivad nüüd neid oma tööülesannete täitmisel kasutada, vahendab DW.

Iisraeli paremäärmuslik riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir tegi juba detsembris ettepaneku kasutada krokodille kinnipeetud palestiinlaste valvamiseks.

Kohalike väljaannete allikate sõnul plaanib ta roomajaid kasutada Ketzioti vanglas, kus peetakse peamiselt Palestiina julgeolekuvange.

Ben-Gviri algatus on pälvinud kriitikat nii keskkonnaministri õigusnõunikult kui ka Iisraeli Looduse ja Parkide Ameti esindajatelt, vahendab The Jerusalem Post.

Õigusnõunik Neta Drori tõi välja, et sellisel otsusel puudub õiguslik pretsedent. Samuti ei ole tema sõnul tehtud piisavalt uuringuid selle kohta, kuidas mõjutaks selline lahendus loomade heaolu ja avalikku turvalisust.

„Kuigi vanglaametnikud on öelnud, et nad mõistavad loomade heaolu tagamise vajadust ning on selleks valmis, viidates oma kogemustele koertega, puudub organisatsioonil ilmselt kogemus ohtlike metsloomade, näiteks krokodillide, pidamisel ja hooldamisel,“ kirjutas ta.

Kriitikud peavad krokodillide kasutamist ebasobivaks loomade kohtlemiseks, rõhutades, et tegemist on siiski metsloomadega. Samuti on juhitud tähelepanu ohule, et krokodillid võivad põgeneda ja seada ohtu kohalike elanike turvalisuse, nagu on juhtunud mõnes varasemas krokodillifarmis.

Keskkonnaminister lükkas kriitika tagasi, väites, et Looduse ja Parkide Amet olevat plaani heaks kiitnud ning ametkonnad kavatsevad selle ellu viia.

Kolmapäeval sündis Jens Spahni ja tema abikaasa perre laps, kelle kandis USA-s elav surrogaatema. Saksamaal on surrogaatemadus keelatud alates 1990. aastast ning see võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vangistuse või rahalise karistuse. Seetõttu suunduvad paljud Saksamaa elanikud välismaale – näiteks USAsse –, et leida surrogaatema, vahendab The Guardian.

Nii Spahn ise kui ka tema partei on sellist praktikat varem korduvalt kritiseerinud. Ka tervishoiuministrina tegutsedes keeldus Spahn toetamast meetmeid, mis oleksid surrogaatemaduse regulatsiooni leevendanud.

2015. aastal kommenteeris Spahn teemat: „Geimehe ja kristlasena on mul isiklikult väga raske üüritud emaka ideed omaks võtta.“

Nüüd teatas Spahn oma ametist tagasiastumisest.

Parteikaaslastele saadetud kirjas kirjutas ta: „Minu isiklik õnn, pere loomine koos abikaasaga ja isaks saamine ei ole ühildatavad minu poliitilise ametiga.“

Euronewsi andmetel pälvis Spahn kohe kriitikat mitmelt parteikaaslaselt.

Tema lähedane liitlane, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, nimetas tagasiastumist õigeks sammuks, sõnades, et usaldusväärsus on poliitikas kõige väärtuslikum vara.

Sõna võtsid ka teiste erakondade esindajad, kellest paljud juhtisid tähelepanu silmakirjalikkusele.

Roheliste partei liige Janosch Dahmen ütles, et küsimus ei puuduta Spahni last, vaid topeltstandardeid ja poliitilist usaldusväärsust. „Igaüks, kes toetab poliitiliselt teatud reegleid, peaks suutma selgitada, miks need reeglid tema enda puhul ei kehti,“ ütles ta.

Teemat kommenteeris ka Passau katoliku piiskop Stefan Oster, kes ütles Euronewsile: „Kui mõjukas CDU poliitik rikub oma soovide täitmiseks teadlikult riigi seadusi ja oma partei põhiseisukohti küsimuses, mis on meie arusaama inimesest ja perekonnast kujundamisel nii oluline, ning seejärel suhtub asendusemadusse avalikult positiivselt, siis pean seda tõeliseks skandaaliks.“

Kuigi Spahn plaanib sügisel alustada CDU liikmetega arutelu oma poliitilise tuleviku üle, leiavad paljud parteikaaslased, et tema teod on kahjustanud erakonna usaldusväärsust liiga tõsiselt.

Põlengud on juba kujunenud väga laiaulatuslikuks. Zaragoza provintsis Orési lähistel puhkenud tulekahju on hävitanud hinnanguliselt üle 15 400 hektari maad ning selle ümbermõõt ulatub ligikaudu 60 kilomeetrini. Mitu linna on evakueeritud.

Teine põleng möllab Guadalajara provintsis, hinnanguliselt on see hävitanud ligi 9900 hektarit. Sealt on evakueeritud ligikaudu 530 inimest. Seni ei ole hukkunutest teatatud.

Kumbki suurem põleng ei ole seni kontrolli all, vahendab Euronews.

France 24 andmetel hõlmab teine põleng metsaala, kus elab mitmeid ohustatud liike.

Päästetöid raskendavad püsivalt kõrged temperatuurid, muutlikud tuuled ja kohati väga järsk maastik. Pühapäeva hommikul kommenteerisid Castilla-La Mancha piirkonna ametnikud, et tuli levib kiiremini kui 60 meetrit minutis, mis on oluliselt kiirem, kui tuletõrjujad jõuavad kustutada.

Järgmiseks nädalaks prognoositakse Hispaanias mitmel pool kuni 45-kraadist kuumust, mis võib soodustada nii olemasolevate põlengute levikut kui ka uute tekkimist.

Euroopat tabanud kuumalaine on põhjustanud tulekahjusid ka mitmes teises riigis, sealhulgas Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides näiteks postituse juures märksõna „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Voog avardab ühtlasi haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

Ukraina Julgeolekuteenistuse (SSU) üksused ründasid Stavropoli krais kolme naftahoidlat, samal ajal kui Ukraina relvajõudude üksused ründasid veel ühte kütuseinfrastruktuuri rajatist samas piirkonnas.

Zelenskõi ütles ka, et Ukraina väed sooritasid Mustal merel täppisrünnakuid kolmele Venemaa varilaevastiku tankerile.

„Tanker Avero oli seotud Venemaa toornafta transportimisega G7 riikide ja Euroopa Liidu kehtestatud naftaembargo ajal. Laev vedas naftat muuhulgas Hiinasse ja Indiasse,“ teatas SSU.

SSU lisas, et Avero on neljas Venemaa varilaevastiku tanker, mille julgeolekuteenistus on viimase kümne päeva jooksul rünnanud.

Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Süniehubov ütles, et Vene väed sooritasid aga samal päeval Harkivi äärelinnas asuvale postijaamale raketirünnaku, vahendab Ukrainska Pravda.

Rünnakus hukkusid kolm meest vanuses 24, 45 ja 62. Vigastatute arv on tõusnud 20-ni, kellest kolme seisund on raske.

Politseinikud, meedikud ja päästetöötajad jätkavad sündmuskohal võimalike ohvrite otsimist.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis Netanyahu ja mitme teise Iisraeli liidri suhtes vahistamismääruse välja 2024. aastal, süüdistades neid sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes seoses Gaza sõjaga, mis järgnesid Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta rünnakule Iisraeli vastu.

Nii president Donald Trump kui ka tema eelkäija Joe Biden on ICC otsust avalikult kritiseerinud.

Mamdani sõnul uuritakse võimalust, kas Netanyahu võiks vahistada juhul, kui ta saabub sügisel ÜRO Peaassamblee istungjärgule New Yorki.

CNN-i andmetel oli selline seisukoht üks Mamdani valimiskampaania teemasid.

Mamdani on nimetanud Netanyahut sõjakurjategijaks ning mõistnud tema tegevuse teravalt hukka.

Vastates intervjueerija küsimusele, kas tal oleks selle sammu elluviimiseks vajalik õiguslik alus, ütles linnapea: „See on aktiivne arutelu meie õigusosakonnaga. Samas oleme riiklikul tasandil näinud soovi kirjutada seadusi ümber või tegutseda väljaspool seaduslikkuse piire. See ei ole midagi, mis meid huvitaks.“

USA ei ole ratifitseerinud Rooma statuuti, mille alusel ICC tegutseb. Seetõttu ei ole USA-l lepingulist kohustust täita Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärusi.

Mitmed kriitikud peavad ebatõenäoliseks, et New Yorgi linnapeal oleks õigus või praktiline võimalus sellist vahistamist korraldada.

USA suursaadik ÜRO juures Mike Waltz nimetas laupäeval Mamdani kommentaare „puhtaks poliitiliseks teatriks“ ning rõhutas, et USA ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik.

Samal ajal on osa USA administratsiooni liikmeid väljendanud tugevat vastuseisu ICC tegevusele. Kaitseminister Pete Hegseth on varem kritiseerinud Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning toetanud selle mõjuvõimu olulist piiramist. Euroopa riikide esindajad on selliseid seisukohti kritiseerinud, rõhutades rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste kohtute tähtsust.

Kuigi Venemaa oht Balti riikide ja Poola suunas on Dragone sõnul olemas, sest riik on üleüldiselt ohuks NATO-le, siis liidu ründamine oleks Venemaa jaoks kahjulik samm.

„See on oht, sest Venemaa võib sellise sammu teha. Aga jällegi, see on midagi, milleks me peame olema valmis, ja me peame olema valmis tekitama neile palju rohkem kahju kui kasu, mida nad sellisest otsusest saaksid. Ja me teeme seda. Täna kaotaksid nad palju-palju rohkem, kui nad saaksid võita, ainuüksi Poola või Balti riikide puudutamisega. Ja me oleme valmis,“ ütles Dragone.

Kyiv Independent küsis veel selle kohta, et USA on andnud märku oma kavatsusest vähendada sõjalist kohalolekut Euroopas, samal ajal kui Euroopa alles suurendab oma kaitsevõimet – kas see võib anda Venemaale võimaluse midagi proovida?

Dragone ütles, et üleminek peaks olema sujuv, kui seda teha targalt.

„Me mõistame, et Ameerika Ühendriigid peavad suunama osa tähelepanust, võimust ja energiast kuhugi mujale. See on mitmekülgne vastasseis, mida me lähitulevikus ootame. Seega liigume selles suunas, kuid liitlastega kooskõlastatult. Me teeme seda viisil, et liitlased saaksid täita tühimiku, mille Ameerika Ühendriigid võiksid jätta ja see on koordineeritud protsess, millega me koos tegeleme,“ vastas Dragone.

Kui USA oma kohalolekut Euroopas vähendab, siis Dragone sõnul peaks Euroopa rohkem tegelema täppislöökide, elektroonilise sõjapidamise ning luure ja seire võimekuslünkade täitmisega.

„Need on väärtuslikud võimed, mida Ameerika Ühendriigid NATO-le pakuvad. Kui neil on vaja need ära võtta, reageerime sellele. Ja me töötame juba selle nimel, et neid lünki täita,“ lisas Dragone.

Veel ütles Dragone, et ta ei kujuta ette midagi sellist nagu lihtsalt Ukraina territooriumi tagasivõtmine või Venemaa allaandmine. „See on midagi, mille üle peame väga-väga ettevaatlikult mõtlema. Esimene asi, mida NATO otsib, on relvarahu – istuda laua taha ja hakata arutama Ukrainale pikaajalise rahu üle,“ sõnas ta.

Delfi lugeja kirjeldas, kuidas laupäeval umbes kella 19 ajal kukkus laest alla suurem krohvitükk. „Ala piirati küll lindiga, kuid muus osas jätkati veekeskuse tavapärast klientide teenindamist,“ märkis lugeja.

Tervis Spaa Grupi juhatuse liige Heigo Vare ütles, et töötajad reageerisid juhtumile koheselt – ala piirati viivitamatult ning liutorud suleti. „Ettevaatusabinõuna jäävad liutorud suletuks ka täna ja homme. Selle aja jooksul eemaldatakse kõik lahtised krohviosad ning tehakse vajalikud remonditööd. Liutorud avatakse alles pärast tööde lõpetamist ja ohutuse kinnitamist,“ lisas ta.

Vare märkis, et külaliste ohutus on nende jaoks kõige olulisem.

„Veekeskuses tehakse regulaarseid tehnilisi kontrolli- ja hooldustöid ning selliste juhtumite korral reageerime viivitamatult, piirates ala ja rakendades kõik vajalikud meetmed külaliste turvalisuse tagamiseks. Ülejäänud veekeskus töötab tavapäraselt ning on külastajatele avatud,“ lisas Vare.

78-aastane Ann Widdecombe leiti 9. juulil oma Devoni kodust surnuna. Briti võimudel käib korraga nii mõrva- kui ka terrorismijuhtumi uurimine.

Ettevõtte Wildberries meediaosakond teatas, et öösel ründasid droonid nende logistikakeskusi Tambovi oblastis Kotovskis ja Moskva oblastis Elektrostalis, vahendab sõltumatu Vene väljaanne Meduza.

Tambovi oblasti kuberner Jevgeni Pervõšov ütles, et droonitabamuste tagajärjel hukkus seitse ettevõtte öise vahetuse töötajat ja veel 24 sai vigastada. Kuberneri andmetel suudeti laos puhkenud tulekahju saada kontrolli alla ja kustutustööd jätkuvad.

Telegrami kanalid Exilenova+ ja Astra teatasid veel, et Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis põlema naftahoidla Moskva oblastis Noginskis. Oblasti kuberner Andrei Vorobjov kinnitas peagi rünnakut naftahoidlale. Ohutuskaalutlustel evakueeriti rajatise lähedal asuv sünnitusmaja.

Moskva oblasti võimude sõnul sai piirkonnas kokku vigastada 26 inimest, sealhulgas 24 Wildberriesi lao rünnakus ja kaks naftahoidla rünnakus. Vorobjov täpsustas, et osa vigastatutest on raskes seisundis.

Teadete kohaselt tabas droon ka korterelamut Vladimiri oblasti halduskeskuses. Sündmuskohal puhkes tulekahju ja esialgsete teadete kohaselt vigastatuid ei ole, ütles oblasti kuberner Aleksandr Avdejev.

Norra meedias kirjeldatakse tulekahju kui riigi suurimat viimase sajandi jooksul. Oma kodudest on evakueeritud umbes 400 inimest ja viimastel andmetel kedagi kadunuks kuulutatud ei ole, vahendab Yle.

Kaks inimest on viidud haiglasse suitsu sissehingamise tõttu, sealhulgas üks päästetöötaja. Kohapeal said kergemaid vigastusi üks tuletõrjuja ja kaheksa politseinikku, kes olid samuti suitsu sisse hinganud.

Kohalikud päästjad teatasid täna hommikul esialgu olukorra kontrolli alla saamisest. Hiljem täpsustas päästeamet, et kontrolli all on kustutustööd, mitte põleng ise. Nad lisasid, et piirkond endiselt hõõgub ja seal on mitu väiksemat tulekahju.

„Piirkonnas on kogu päeva jooksul kavandatud päästetööd, kuna elamurajoonis ja ümbritsevas metsas põleb endiselt mitmes kohas,“ teatas kohalik tuletõrjeülem Jan Helge Kaiser.

Hommikul jätkati päästetöid kolme helikopteri abil, mida öösel kasutada ei saanud. „Helikoptereid tuleb ilmselt veel kaks kuni neli tükki juurde. Kustutustöödega tegelevad endiselt seitsme päästekomando meeskonda,“ teatas Norra häirekeskuse valvejuht Glenn Espen Kustner kohalikule väljaandele VG.

Päästjad loodavad, et prognoositud vihm toob kergendust. Olukord on aga endiselt pingeline, ütles päästeteenistuse esindaja Jan Rundtom väljaandele Aftonbladet. Ilmaennustuse kohaselt pöördub tuul õhtul 180 kraadi, mille tagajärjel võib tulekahju ohustada uusi piirkondi. Sellest hoolimata usub Rundtom, et ohtu tule levikuks uutele hoonetele siiski enam ei ole.

Tulekahju puhkemise põhjus pole veel selge. Üks politseinik rääkis väljaandele, et politsei on teadlik, millisest ridaelamust põleng alguse sai.

„Selle kohta on veel liiga vara midagi öelda. Maja oli kiiresti üleni leekides. Oleme olnud ühenduses seal elava inimesega. Ma ei soovi avaldada, kas inimene oli kodus või mitte, kuid hetkel kedagi kuriteos ei kahtlustata,“ ütles ametnik.

Eesti sõjamuuseumist, mis vastutab monumendi teisaldamise eest, öeldi ERR-ile, et Tõrva vallas asuv Jõgeveste mälestusmärk eemaldati mõni nädal tagasi ja praegu käib säilmete sorteerimine, et hukkunute põrmud ümber matta. Muuseumi andmetel on Jõgevestes asuvasse Nõukogude armee ühishauda maetud 795 sõdurit, kellest 726 nimed on teada.

„Eesti võimud jätkavad oma pühadustteotavat poliitikat Nõukogude mälestuspärandi hävitamisel. Seekord on Valga maakonnas Jõgeveste külas hävitatud monument vennashaual, kuhu on maetud 795 Nõukogude armee sõdurit ja ohvitseri, kes vabastasid Eesti fašistidest suure isamaasõja (Vene narratiivi järgi Teine maailmasõda – toim.) aastatel,“ seisis Zahharova edastatud protestis.

„Meie Eesti vabastajate säilmete saatus on teadmata,“ väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja. „Avalikult puuduvad andmed nende väljakaevamise ja ümbermatmise koha kohta. Järeltulijad ei tea, kuhu nende vanaisad ja vanavanaisad nüüd maetud on.“

Protestis nimetab Zahharova Jõgevestet Eestis hästi tuntud paigaks. „Alates 1823. aastast asub siin kindralfeldmarssal Barclay de Tolly mausoleum – väejuht, kes juhtis Vene armeed Borodino lahingus, korraldas manöövri, mis päästis armee purustamisest, ning viis seejärel Euroopa riikide ühendväed läbi kogu mandri Pariisini,“ kirjeldas ta.

„Samas paigas, rohkem kui sajand hiljem, 1944. aastal, andsid Väike-Emajõe kaldal Eesti vabaduse eest oma elu ligi 800 punaarmee sõdurit. Nad maeti vennashauda vaid mõne meetri kaugusele Barclay de Tolly hauakambrist. Juba nõukogude ajal rõhutati nende põlvkondade järjepidevust, kes vabastasid Venemaa ja Eesti vaenlase hordidest,“ ütles Zahharova.

Zahharova ei jäta mainimata ka Eesti Relva-SS väeosade tegevust Teises maailmasõjas.

Vene välisministeerium nimetab punamonumentide teisaldamist „Eesti üheks keskseks ideoloogiliseks ülesandeks“. Lisaks tuuakse esile ka 2022. aastal tollase peaministri Kaja Kallase otsust moodustada riigikantselei töörühm, mis kaardistas Eestis nõukogude punamonumente. Välisministeerium märkis, et teisaldamisega seoses on Eesti ajutisele asjurile Venemaal Marek Ühtegile esitatud protest.

„Venemaa mõistab otsustavalt hukka Tallinna järjekordse rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevate kohustuste rikkumise, mis reguleerivad langenute säilmete ja sõjahaudade käsitlemist, samuti neonatsismi ilmingud Eestis,“ seisab protestis. Vene välisministeerium märkis, et jätkab kõigi olemasolevate kahe- ja mitmepoolse diplomaatia vahenditega Eesti rikkumiste paljastamist.

Venemaa kasutab punamonumentide eemaldamist oma propagandanarratiivides tõendina väidetavast ajaloo ümberkirjutamisest, russofoobiast ja natsismi jalule seadmisest Balti riikides.

„Vastuseks Venemaa löökidele meie tsiviilinfrastruktuurile ning meie linnadele ja kogukondadele – tabati kahte suurt logistikaobjekti Moskva ja Tambovi oblastis, rindejoonest vastavalt rohkem kui 500 ja peaaegu 700 kilomeetri kaugusel,“ kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias.

Droonitabamuse saanud Wildberriesi veebikaubamaja hoone Moskva oblastis Elektrostalis on ettevõtte suurim ladu Venemaal, kirjutas sõltumatu Vene väljaanne Meduza. Erinevate allikate andmed hoone täpse suuruse osas on aga lahknevad – kui Meduza hinnangul on selle pindala üle 360 000 ruutmeetri, siis uudisteagentuuri Interfax andmetel piirdub see 188 000 ruutmeetriga.

Ukraina juht märkis, et Venemaa kasutas ladusid sõjatehnika tarneahelas. „Agressor kasutas neid droonide tootmiseks mõeldud sanktsioneeritud komponentide ja navigatsiooniseadmete tarnimiseks,“ ütles ta.

Pärast rünnakut puhkes laohoonetes ulatuslik tulekahju. Moskva oblasti taevasse tõusis tihe suitsusammas. Telegrami kanali Astra jälgijad teatasid, et suitsu oli näha kuni 50 kilomeetri kaugusele.

Venemaa võimude viimastel andmetel sai Tambovi oblasti laos surma seitse ettevõtte töötajat ja vigastada 25 inimest, samal ajal kui Moskva oblasti objektil sai vigastada veel 24 inimest.

Ettevõtet Wildberries võib pidada Venemaa lähimaks vasteks Amazonile. See on Venemaa suurim veebipood, millel on logistikakeskused üle kogu riigi. Ettevõtte asutas 2004. aastal Tatjana Kim (endine Bakaltšuk), keda ajakiri Forbes peab Venemaa rikkaimaks naiseks. Tema isikliku vara väärtuseks hinnatakse 8,1 miljardit dollarit.

Teadaolevalt on Wildberriesil tihedad sidemed Kremliga, millest tulenevalt kehtestas Ukraina ettevõttele sanktsioonid juba enne Venemaa täiemahulist Ukraina-vastast sõda. Ettevõtte tegevust on piiranud ka Ühendkuningriik ja Euroopa Liit.

Maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kella 6.20 paiku Malatya provintsis. Selle epitsenter asus Battalgazi piirkonnas ligi 16 kilomeetri sügavusel, teatas AFAD. Värinat oli tunda ka naaberprovintsides.

Esialgsetel andmatel puuduvad teated kahjude ja inimohvrite kohta, lisas AFAD. Seda kinnitas ka keskkonnaminister Murat Kurum. „Pärast Battalgazi maavärinat pole seni olnud negatiivseid leide, kuid me hindame kõiki teateid,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Türgi on üks maailma seismiliselt aktiivsemaid riike. Igal aastal tabab riiki vähemalt üks 5,0-magnituudine maavärin.

Türgis on toimunud ka mitmeid katastroofilisi maavärinaid. Möödunud sajandil toimus riigis kaks rohkete ohvritega maavärinat, kus hukkus kokku kümneid tuhandeid inimesi.

Viimane laastavaim intsident leidis aset 2023. aastal, kui Türgi lõunapoolset Kahramanmaraşi provintsi tabas kaks tugevat värinat. Väidetavalt suri maavärinate tagajärjel toona 53 000 inimest.

„Tulenevalt Ukraina sõjast on huvi FPV droonide (pardakaameraga droonide – toim) vastu oluliselt kasvanud,“ põhjendas Järvan, miks on otsustanud droonindusest rääkida.

Keeld transiit- ja sisemaise kaubaveo kohta Venemaal kehtib mõnede ELi riikide suhtes alates 2022. aasta oktoobrist. Tollal kinnitati erandite nimekiri: liha, kala, piimatooted, teatud köögiviljad ja kondiitritooted, kakao, teravili, alkohoolsed joogid, väetised, ravimid, rasestumisvastased vahendid, paber, papp, samuti kellad, muusikariistad, tuumareaktorid ning filmi- ja helisalvestusseadmed. Hiljem laiendati piiranguid ka Moldovast ja Poolast pärit kaubavedudele.

Alates 2023. aasta juulist hakkasid samasugused meetmed kehtima ka Eesti suhtes. Samas ei kehti piirangud Kaliningradi oblastisse ning Leningradi, Murmanski ja Pihkva oblastite teatud piirkondadesse ja Karjalasse veetavatele kaupadele.

Venemaa poolt Eesti veokitele kehtestatud kaubaveopiirangud on osa laiemast vastumeetmete ja sanktsioonisõdade pildist Venemaa ja Balti riikide vahel, samuti kogu ELiga.

Omakorda keelas Eesti alates 2022. aasta juulist eraisikutele Venemaalt alkoholi, mööbli, väetiste, luksuskaupade ja üle 750 euro maksvate elektroonikaseadmete sisseveo. 2023. aasta septembris keelas Eesti koos teiste Balti riikide, Poola ja Soomega Venemaa numbrimärkidega sõidukite sisenemise ning andis selliste sõidukite omanikele pool aastat aega sõidukite ümberregistreerimiseks või riigist väljaviimiseks.

Eesti võttis samuti meetmeid Venemaa piiril kontrolli karmistamiseks, et takistada Venemaa-vastaste sanktsioonide kõrvalehoidmist, kehtestades alates 2024. aasta augustist täieliku tollikontrolli kõigi isikute ja kauba suhtes. Lisaks lühendati 2026. aasta veebruaris Pihkva oblasti ja Eesti vaheliste piiripunktide lahtiolekuaegu, mis mõjutas bussiliiklust.

Eksperdid märkisid Kommersandile, et range transiidikeeld Balti riikide kaudu võib mõjutada sanktsioonide alla mittekuuluvate kaupade importimist Euroopast Venemaale.

Balti riigid, eriti Leedu, on suurte ladustuskomplekside ja meresadamate keskus, mille kaudu toimub kaubatransport Venemaale. Sellises olukorras võiks Poola saada selle suuna monopolistiks, mis tooks kaasa Venemaa impordi sõltuvuse Poolast kui transiidiriigist, veohindade tõusu ja Euroopas toodetud kaupade impordi vähenemise.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) peaanalüütik Karel Lember ütles ERR-ile, et kuna Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus on viimastel aastatel olnud väikesemahuline, siis uute piirangute kehtestamine vähemalt esialgsel hinnangul märkimisväärset mõju Eestile ja Eesti majandusele ei oma.

Esmajoones mõjutavad täiendavad piirangud piiril Lemberi sõnul eelkõige logistikaettevõtteid, mis kasutavad Eesti numbrimärgiga autosid. Ta lisas, et igasugusteks piiranguteks piiril on saanud ettevõtted valmistuda juba alates 2022. aastast ning praegu ei tohiks sellised uudised enam kellelegi üllatusena tulla, vahendab ERR.

Veebilehe Fintraffic andmetel suleti mereala Kotka lähedal. Piirang kehtis kella 5.45-st kuni 9.00-ni. Hiljem täpsustas kaitsevägi, et olukorra muutumise tõttu piirati samal ajal ka liikumist riigi õhuruumis.

Kaitsevägi tõstis oma õhukaitse valmisolekut, ütles Soome kaitseväe peastaabi kommunikatsioonispetsialist Katri Kokkola. “Kagu-Soomes võib olla kuulda hävitajate hääli,“ lisas ta.

Kotka lähedal viibinud Yle ajakirjanik rääkis, et piirkonnas oli kuulda ja näha tihedat lennutegevust. Tema sõnul oli taevas märgata hävitajaid umbes iga 10 minuti järel.

Kaitseväe teatel oli tegu ennetava ettevaatusabinõuga, et tagada tsiviilisikute ohutus ja luua ametivõimudele tingimused võimalike droonide tõrjumiseks. Samuti kinnitasid nad, et Soome territooriumile ükski droon ei eksinud.

Tänavu jaanipühadel reageeris politsei 324-le lähisuhtevägivalla juhtumile – seda on 133 enam kui aasta varem.

Peaminister Péter Magyari juhitud Tisza-partei kasutas oma enamust, et suruda parlamendis läbi seadusemuudatus Sulyoki ametist tagandamine – teda peetakse laialdaselt endise peaministri Viktor Orbáni toetajaks, kes kaotas aprillis pärast 16 aastat võimul olemist oma ametikoha.

Sulyok kinnitas laupäeva õhtul allkirjastamise tähtaja möödudes, et nõustub tagasi astuma, kuid süüdistas oma avalduses Magyari valitsust õigusriigi põhimõtete rikkumises.

Muudatusega tagandatakse ametist mitte ainult Sulyok, vaid ka konstitutsioonikohtu esimees Péter Polt.

Samuti eemaldatakse ametist üle 70-aastased kohtunikud ning keelatakse kolm ametiaega parlamendis teeninud saadikutel uuesti kandideerida.

Orbán oli nimetanud muudatust türanniaaktiks ja kutsunud üles protestidele. Alates aprillivalimistest on Orbáni partei olnud vabalanguses, toibudes valimiskaotusest. Orbánit ennast on avalikkuses vähe näha olnud ja ta keeldus parlamendis oma kohast.

Maalihe leidis aset kohaliku aja järgi hommikul kella 9 paiku Chongqingi linna äärealal. Tohutud kivimi- ja mullamassid veeresid nõlvast alla, mattes enda alla rohkem kui 10 elumaja, teatas Hiina rahvusringhääling CCTV.

Kohalike võimude teatel saabus sündmuskohale üle 800 päästetöötaja. CCTV andmetel takistasid päästetöid ebakindel pinnas ja uue maalihke oht.

Sotsiaalmeedias jagatud piltidel oli näha oranžides rõivastes päästjaid otsimas rususid läbi ekskavaatoritega ja päästemeeskonda ühte ellujäänut rusude alt välja tõmbamas. Kohalike võimude viimase teate kohaselt on päästetud kümme inimest, kellest kaks olid raskelt vigastatud ja kaks kriitilises seisundis.

Maalihke tõttu oli üle 1100 inimese sunnitud piirkonnast evakueeruma. Võimalike tõrgete ärahoidmiseks katkestati sündmuspaigast ühe kilomeetri raadiuses vee-, elektri- ja gaasivarustus.

Maalihke põhjus polnud koheselt selge ja riigimeedia teatel palus president Xi Jinping võimudel see välja selgitada.